Paarkümmend eesti nahakunstnike taiest, mida kultuurikeskuse galeriis näha saab, osalesid 2002. aastal Itaalias Assisis ja Maceratas toimunud rahvusvahelisel köitekunsti näitus-konkursil. Köitsid kõik konkursil osalenud üht ja sama, pühak Assisi Franciscuse “Päikeselaulu” ja selle kahtsadat erikeelset tõlget sisaldavat raamatut, ent nagu juba põgus Jõgeva väljapanekki näitab, said köited väga erinevad. On traditsioonilisema ilmega ning hästi riiulis ja lugeja käes istuvaid raamatuid, on aga ka neid, mille puhul fantaasia vabamalt lendama lastud.
Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonna lektor Kaia Lukats tegi näiteks oma “Päikeselaulu”-raamatule sangad, nii et selle saab justkui koti kätte võtta.
“Tudengitele õpetan ma galanteriitoodete ja aksessuaaride valmistamist ning sama teemaga olen ka muidu köitmisest tunduvalt enam tegelnud,” ütles Kaia Lukats. “Küllap seepärast sai ka minu raamat selline koti moodi ja sangadega. Alles hiljem tulin selle peale, et kaasas kantav raamat oligi tegelikult täiesti teemakohane: Assisi Franciscus oli ju tuntud rändjutlustajana.”
Küllap oli n-ö teisest valdkonnast tulija värske lähenemine just see, mis tõi Kaia tööle suure tunnustuse: ta pääses konkursil välja valitud “100 meistri” hulka, keda autasustati medaliga ja kelle taieseid eksponeeriti terve aasta jooksul Euroopa eri linnades. Samasuguse tunnustuse said Eesti kunstnikest veel Urve Kolde, Tiina Piisang ja Esta Voss. Kahe viimase töid võib samuti Jõgeval näha. Samuti on eksponeeritud üks neljast meistrimedalist.
Üldse osales “Päikeselaulu”-konkursil nelikümmend eesti kunstnikku, kelle tööde hulgas oli nahkköidete kõrval ka paber-, pärgament-, tekstiil- jne köiteid.
“Jõgevale tõime just nahkköited, sest enamik neist on tehtud Jõgeval OÜ Skineks töökojas pargitud nahast,” ütles Eesti Nahakunstnike Liidu esinaine Pille Kivihall. “Siinse näituse korraldamise initsiaatoriks oligi Skineksi juhataja Andres Baida.”
Enne Jõgevat on Eesti kunstnike “Päikeselaulu”-köiteid valikuliselt eksponeeritud neljas paigas.
Scripta manent
Selliseid rahvusvahelisi köitekunstikonkursse nagu “Päikeselaulule” pühendatu, korraldatakse tegelikult palju. Kaia Lukats osales näiteks 2003. aastal prantslaste korraldatud Pierre Benoit’ teose “L’Atlantide” köitmise konkursil, kus ta pälvis samuti suure tunnustuse: Ascaini linna medali.
Eestis on varem korraldatud näiteks Doris Kareva ja Jaan Kaplinski luuleraamatute köitmise konkurss, tänavusel rahvusvaheline konkursil “Scripta manent” köidetakse aga võistu Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse paremate tööde kogumikku, kus sees nii eesti- kui ka ingliskeelsed tekstid. Paremate tööde näitust saab näha kolme suvekuu jooksul Tallinnas tarbekunstimuuseumis.
Köitekunstinäituse avamisel viibinud nahakunstnik Jane Rannametsa sõnul on köitekunst viimastel aastatel taas suuremasse ausse tõusma hakanud
“Peame koos Pille Kivihalliga Katariina käigus nahakoda ning nahkköiteid tellitakse meilt üllatavalt palju,” ütles Jane Rannamets. “Tõsi: tavaliselt ei paluta meil köita kirjandusteoseid, vaid tellitakse tühje raamatuid, kuhu näiteks oma perekonnalugu sisse kirjutama hakata.”
Jõgeva nahalinnaks?
Jõgevaga on Eesti Nahakunstnike Liidul aga päris kaugele ulatuvad plaanid, mida hakatakse teostama koos Andres Baida ja OÜga Skineks. Kevadiste linna päevade ajal on nimelt kavas korraldada nahakunsti seminar, millele oodatakse ühelt poolt eesti nahakunstnikke, teiselt poolt Jõgeva nahakunstihuvilisi.
“Kavatseme õpetada kunstihuvilistele nahatööd, ent plaanis on ka käik nahavabrikusse: eamik kunstnikke, kes Jõgeval pargitud nahka oma loomingus kasutavad, pole siinse vabriku väravast ju oma jalgagi sisse saanud,” ütles Pille Kivihall, lisades, et kunagi võiks Jõgevast saada lausa nahalinn.
RIINA MÄGI
