Mustveesse läks tänavu koguni kaks Idat

Puurmani rahvamajas anti üleeile kätte Jõgevamaa tänavused raamatukoguauhinnad — vahvad Ida nime kandvad nukud. Tänavu jõudsid pärjatute hulka Mustvee linnaraamatukogu töötajad Laidi Zalekešina ja Anu Ots, sama raamatukogu endine töötaja Lukija Suvorova ning Varraku kirjastuse müügijuht Anne Leepkaln.


Idasid jagatakse kolmes kategoorias. Raamatukoguhoidja Ida otsustati seekord anda korraga kahele inimesele, Mustvee linnaraamatukogu direktorile Laidi Zalekešinale ja sama raamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidjale Anu Otsale, sest nad on just n-ö tandemina head tööd teinud. Nende ühiste pingutuste viljana said Mustvee raamatukogus teoks sisukad raamatukogupäevad. Ka merekultuuri aasta ja raamatukogu 115. sünnipäev said vääriliselt tähistatud. Viimase puhul panid Anu ja Laidi kokku raamatu “Mustvee raamatukogu aja lugu 1902-2016. Laidi ja Anu teeneks on seegi, et raamatukogu on linnarahvale nähtav, kättesaadav ja atraktiivne ning aitab luua paikkonnale positiivset mainet.

Laidi Zalekešinal oli väga hea meel selle üle, et ta pälvis raamatukoguauhinna koos hea kolleegi Anu Otsaga.

“Üksi ei saagi selliseid asju teha, nagu me Anuga koos teinud oleme,” ütles Laidi. “Olen leidnud Anus toreda mõttekaaslase, kes on igas asjas “käpp” ja kes pakub ka ise vahvaid ideid välja.”

Üheks menukamaks ettevõtmiseks kujunes Raamatukoguhoidja Ida laureaatide sõnul merekultuuri aasta püsinäitus, mille jaoks saadi rohkesti materjali Anu abikaasa vanavarakogust: sealt oli võtta ajaloolisi kalapüügiriistu ja muud põnevat.

“Eri laadi sikuteid tõid inimesed meile veel juurdegi,” ütles Anu Ots.

Mustvee raamatukogu on kujunenud ka omamoodi teenusekeskuseks: seal jagatakse turismiinfot, võetakse vastu ajalehe Vooremaa kuulutusi ning saab sooritada ka pangatehinguid. Kuu kahel kolmapäeval tuleb kohale Swedbanki töötaja ning teenindab neid, kellele pangaautomaadi või internetipanga pakutavatest võimalustest ei piisa.

Asukohaga vedanud

“See, et me ainult raamatuid ei laenuta, vaid ka mitmesuguseid muid teenuseid pakume, muudab meid inimestele nähtavaks ja vajalikumaks. Tänu sellele satub meie juurde mõnigi inimene, kes veel meie lugeja pole, ning võib hakata huvi tundma ka meie raamatuvaramu vastu,” ütles Laidi Zalekešina. “Meil on ka asukohaga vedanud: asume otse keset linna, nii et meid leiavad üles välisturistidki. Vahel läheb meil nendega suhtlemine küll üle kivide ja kändude, sest keelebarjäär on vahel, ent mõnikord aitab kehakeel ja mõnikord tulevad appi meie haritud lugejad.”

Laidil ja Anul on mõtteid, kuidas raamatukogu kui teenusekeskust veel edasi arendada. Nende meelest võiksid seal näiteks müügil olla elementaarsed kontoritarbed, sest spetsiaalne kontoritarvete kauplus pandi Mustvees kinni. Ja ehkki raamatukogu ajaloo kaante vahele koondamine võttis rohkesti aega ja jõudu, arvasid hakkajad naised, et see ei jää nende viimaseks raamatuks.

Laidi Zalekešina on Mustvee linnaraamatukogus töötanud kolmteist aastat, Anu Otsal läheb samas asutuses kolmas aasta. Mõlemal on palju tegemisi: Laidi juhib ka kultuurikeskust ja hoolitseb kaalumuuseumi eest, Anu on täiendanud oma raamatukogundusalaseid teadmisi ja talle omistati tänavu raamatukoguhoidja kuues kutsetase. Anu on ka raamatukogu sündmuste usin jäädvustaja: tema fotodega on illustreeritud raamatukogu ajaloo raamat ning tema pildid ripuvad üleval raamatukogu Facebook’i lehel. Viimase kaudu saavad lugejad end kursis hoida, mis raamatukogus toimunud ja mis tulemas.

Hakkaks igav

“Kui teeksime üksnes seda, mida meie ametis hädapärast vaja, hakkaks meil endal igav,” ütles Laidi. “Kui me jõuluvanalt midagi sooviksime, siis natuke suuremat palka. Aga senini on nappi palgasummat aidanud kompenseerida ilusad töötingimused ja tore kollektiiv.”

Elutöö Ida läks seekord samuti Mustveesse. Selle kategooria raamatukoguauhind antakse raamatukogust pensionile siirdunud inimesele. Ning tänavu oli ainus pensionile (õigupoolest küll eelpensionile) siirduja kakskümmend aastat Mustvee linnaraamatukogus töötanud Lukija Suvorova. Ta otsustas töölt lahkuda, kuna soovis lapselapsega rohkem koos olla. Elutöö Ida saab Lukija Suvorova kätte endiste kolleegide vahendusel, sest Idade piduliku üleandmistseremoonia ajal oli ta Rootsi kruiisil.

Sõber Ida kategoorias tunnustatakse neid, kes raamatukogus ei tööta, ent on aidanud kaasa raamatukogunduse edendamisele Jõgeva maakonnas. Sõber Ida vääriliseks peeti tänavu kirjastuse Varrak müügijuhti Anne Leepkalni, kes on meie maakonna raamatukogudega koostööd teinud juba aastast 1991. Raamatukogurahva hinnangul on ta alati pakkunud operatiivseid, paindlikke ja soodsaid teenuseid ning leidnud probleemide korral ikka raamatukogusid soosiva lahenduse.

“Jõgevamaa raamatukogutöötajatega on hea suhelda, sest nad on toredad inimesed ja teavad hästi, mida nad tahavad. Ja meie kirjastusel on neile ka väga palju pakkuda. Ostuotsuseid aitavad neil teha meie poolt saadetavad raamatunäidised.

Raamatukogurahvaga suhtlemist hõlbustab mul võib-olla see, et olen ka ise kunagi raamatukogus töötanud. Jõgevamaa raamatukoguauhinna saamine oli mulle aga väga suur üllatus ja liigutas mind hingepõhjani. See pole üldse tavaline, et sinu tööd märgatakse ka väljaspool sinu enda firmat. Nüüd tean, mis tunne on filmiinimestel, kes Oscari saavad.”

Jõgeva maakonna raamatukoguauhinnad

* Auhindu antakse välja 2008. aastast ja laureaatidele kingitakse Ida-nimeline käsitöönukk, mille autoriks on Palamuse valla käsitöömeister Ingrid Juuse

* Auhind on nime saanud kunagise kauaaegse Põltsamaa raamatukogu juhataja Ida-Helene Sutt-Reima järgi

* Auhinnakandidaate võivad esitada kõik maakonna raamatukogutöötajad ning laureaadid valib seitsmeliikmeline komisjon

* Tänavu pälvisid Raamatukoguhoidja Ida Laidi Zalekešina ja Anu Ots Mustvee linnaraamatukogust, Elutöö Ida endine Mustvee raamatukogu töötaja Lukija Suvorova ja ning Sõber Ida Varraku kirjastuse müügijuht Anne Leepkaln

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus