Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anneli Randla sõnul on juba vähemalt viis aastat jutuks olnud, et rokokoolossi täismahus ülesehitamine pole mõeldav ning seetõttu on talle üllatuseks, et lossi ülesehitamise kavatsus on endiselt jõus. “Sellele ei saa Muinsuskaitseamet oma heakskiitu anda,? kinnitas Randla.
Mis ei tähenda aga tema hinnangul, et lossivaremed tohiks hooletusse jätta või et neid kasutada ei saaks.
Puudub terviknägemus
“Esimeseks eesmärgiks on ja peab ka edaspidi olema varemete konserveerimine, peatamaks edasist lagunemist. Järgnevalt on võimalik lossivaremed külastajatele kohandada, näiteks avada torn huvilistele, kasutada hoonetiibu sel määral, et tekib ka suletavaid ruume näituste vms jaoks. Lossi sisehoovis saab korraldada teatrietendusi või muudki huvitavat. Selleks kõigeks on aga vaja terviknägemust Põltsamaa linnuse ja lossi kasutamisest. Kuni sellise kontseptsiooni kallal töötatakse, tuleb jätkata lossivaremete konserveerimist nende vahenditega, mis olemas on,? tõdes Randla.
Seni saab Põltsamaal lossi hoovis veinikeldris veine maitsta ning muuseumi külastada. Suviti toimuvad lossi hoovis vabaõhukontserdid ja teatrietendused.
Raha ei jätku
Augusti algul Põltsamaal lossikompleksi edasise arendamise teemal peetud nõupidamisel tõdeti, et lossivaremete konserveerimiseks on seni raha antud kolmesaja tuhande krooni kaupa, tänavu aga vaid 100 000 krooni. Raha ei jätku, rohkem müüri laguneb, kui nappide vahenditega konserveerida jõutakse.
Lossikompleksi arendamine on taas päevakorrale kerkinud, sest tuleval aastal tähistatakse Põltsamaa linna 80. aastapäeva ja aastal 2007 Põltsamaa lossi 735 aasta juubelit.
Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anneli Randla kinnitusel pole Põltsamaale läinud summa piisav, kuid neil ei ole võimalik rohkem raha eraldada. Alates 1995. aastast on amet igal aastal investeerinud Põltsamaa lossi avariitöödesse kokku 3,5 miljonit krooni ning teeb seda edaspidigi. Randla tõi võrdluseks, et rohkem on raha läinud vaid Rakvere linnuse konserveerimistöödeks (4,7 miljonit) ja võrreldavad on Haapsalu linnuse avariitööd (3,4 miljonit). Kõik teised Eesti linnused on saanud tunduvalt vähem toetust.
Samas on muinsuskaitseamet taotlenud igal aastal eraldi Põltsamaa linnuse restaureerimise rea sissekirjutamist riigieelarvesse vähemalt 1,5 miljoni krooniga, kuid seda taotlust pole rahuldatud.
Lossi baltisaksa kunsti muuseum
Nõupidamisel osalenud ajaloolane Helmut Piirimäe märkis, et võimalike tegevusvaldkondade otsimisel lossikompleksile tuleks rõhuda rohkem ajalooga seotud aspektidele. Oli ju Põltsamaa Liivimaa pealinn.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula sõnul võiks Põltsamaa lossi tulla baltisaksa kunsti muuseum. ?Kunstimuuseumi näol tekiks Põltsamaale üks kõrgteadmisi vajav asutus, see muudaks tõenäoliselt kogu linna palet ja annaks kohalikele noortele hoopis teised impulsid elus edasiminekuks,” ütles Pajula.
?Ruumide poolest saaks baltisaksa kunsti muuseumi juba praegu olemas olevate hoonete baasil rajada, kuid selleks on tõesti vaja põhjalikku muuseumi kontseptsiooni, kogusid, inimesi, raha jne. See küsimus ei kuulu Muinsuskaitseameti kompetentsi,? tõdes Randla.
Ta ei pea Põltsamaa lossi konserveerimist ainult omavalitsuse mureks.
?Põltsamaad ei ole unustatud ega kõrvale jäetud. Üheskoos õnnestub kindlasti ka selle mälestise kordategemine,? usub muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja.
Helve Laasik
