Mõista või hukka mõista?

Iga noor inimene peab tähtsaks kuulumist mingisugusesse gruppi, sõpruskonda. See on nende jaoks äärmiselt oluline! Noortegruppides on aga oma kirjutamata reeglid ja seadused, mis panevad vahel noori tegema asju, mida nad üksi olles ei teeks. Täiskasvanud vibutavad kurjalt näppu ja teevad etteheiteid, mõistavad hukka. Eks ka meie ? noorsootöötajad. Kuid on põhimõte, mida me ei tohi kunagi unustada ei oma töös ega igapäevases elus: enne, kui hukka mõistad, püüa mõista ? aru saada, mis võib olla noore inimese tegutsemise põhjuseks.

Tarbimine, infoküllus, uudsus, vabadus, olelusvõitlus, konkurents ? need on tänapäeva ühiskonda iseloomustavad märksõnad, mis ei lähe mööda ei noorest ega vanast. Täiskasvanu elu loomulik osa elust on ?eluspüsimine? ehk rahateenimine, pere toitmine, karjäär. Me ei oska aga mõelda, et ka noor püüab päevast päeva ellu jääda: ta peab olema populaarne, omama mobiiltelefoni ja MP3 mängijat, koguma Rate?is feimi (kuulsust), kandma moodsaid riideid ? ehk siis tegema kõike seda, mis annab talle identiteedi ja põhjuse olla sõprade poolt hinnatud. Järjest vähem oluliseks peetakse seda, mis on inimese sees, olulisemad on välised näitajad. Ka koolis on õppeprogramm küllaltki mahukas ja pingeid tekitav. Noored keerlevad kui suures tsentrifuugis, mis järjest kiirust lisab, nii et maailmast selget pilti näha on raske.

Algamas on suvevaheaeg, noortel on palju vaba aega ja nad oskavad seda enda jaoks huvitavaks teha. Siinkohal tahaksime kõigile lapsevanematele südamele panna, et nad isegi juhul, kui asjad nende meelest korras on, oma last aeg-ajalt ikka kontrolliksid ning huvi tunneksid, kus ta käib ja kellega, mida päeval tegi jne. Ükski teismeline ei reageeri sellistele pärimistele positiivselt, kuid lapsevanema püha kohus peaks olema järgida põhimõtet ? usalda, aga kontrolli!

Järjest nooremas eas hakkavad noored huvi tundma meelemürkide, vastassugupoole ja seikluste järele, kuid see on veel iga, kus lapsevanem saab ja peab oma sõna sekka ütlema. Kindlasti ei aita kurjustamine ja noomimine, vaid asjadest avameelselt rääkimine. Ükskõik, millises vanuses noorega on tegu, tahab ta alati oma vanemaga kõnelda, temaga koos aega veeta, probleeme arutada. Tegelikult on see nii!

Lapsevanematele soovime jõudu ja jaksu, meelekindlust ja järjepidevust, ilusat suve ja parimat puhkust koos oma lastega!

MONIKA MAASING, noorsootöötaja ja uimastiennetusnõukogu liigeSIRLE SCHNEIDER, noorsootöötaja

blog comments powered by Disqus