Meenutusi poole sajandi tagusest kolhoosielust

Järg 24. märtsil ilmunud osale 

Võis olla ehk 1964. aasta, kui kolhoosidel lubati ise otsustada, millega tegelda. Siis loobuti kanade, sigade kasvatamisest, ka mesilaste pidamisest ja maisi kui vähe tulu toova kasvatamisest. Kanalasse ja sigalasse paigutati mullikad, ka hobuste arvu vähendati.

Elektriga juhtus meil ka äikese ajal õnnetusi. Kord süttis välgust põlema Saadjärve koolimaja sisestuskapp, mis oli puust ja õhukese plekiga üle löödud.

Õpetaja Mercedes Tamm, kes elas koolimaja vastas üle tee, juhtus pärast äikest koolimajja minema, kuulis tule praginat ja suutis põlengu kustutada. Selle eest sai ta  rajooni haridusosakonnalt tänukirja ja rahalise preemia. Teine raskem õnnetus juhtus äikesega 1972. aasta mais. Välk lõi kahe kolhoosilauda vahel asunud piksekaitsemasti pikuti pooleks. Üks pool lõhkus lauda katuse, teine elektriliini. Väiksemas laudas sai 100 lüpsilehmast 20 surma, suuremas laudas lõi tabamus öövalvuri pikali ja tappis kaks lehma. Purustusi oli ka vasikalaudas.

Kolhoosiküla elektrifitseerimine aga jätkus, alajaamad ehitati Kõnnujõe ja Sortsi külla. 

Kultuurielu kogus hoogu

Kolhoosi klubis tegutsesid isetegevusringid: näitering, segakoor, ansamblid ja duetid. Agitbrigaad lõi ja esitas päevateemalisi kupleesid. Koolimajas harjutas akrobaatikarühm, kes ülevaatustel käis ja isegi Tallinna Estonia kontserdisaali esinema pääses.

Talvel käidi ka Tartus Vanemuise väikeses majas teatris, suurt maja siis alles ehitati. Rahva viis Tartusse ja tõi koju tagasi teatri buss.

Korra käidi ka Tallinnas Estonia teatris.

1963./64. aasta talvel töötas Saadjärve koolimajas õhtuti maanoorte kool. Sügisel tuli palju rahvast kokku, aga paljud jätsid siiski kooliaasta pooleli. Kaheksanda klassi lõpetasid Hiie Arumäe, Helju Vestel ja Aadu Narits.

Viiekümnendate aastate lõpus hakkasid noored kirikus ja leeris  käima. Sellele vastukaaluks mõtles valitsus välja noorte suvepäevad, mida rahvas võsaleeriks kutsuma hakkas. Mõni kirikus leeritatu käis ka seal ära. 

Poolvägisi jalgrattakrossile

Spordiüritustest on meelde jäänud Tabivere külanõukogu suvespartakiaad 1957. aastal.  Eks neid peeti ehk igal suvel, aga siis sai kolhoosi esimees meid kätte ja ütles,  et tuleb minna jalgrattaga sõitma. Tuli sõita Kursi kirikuni ja tagasi, kokku 25 kilomeetrit. Ajasime küll vastu, aga seoti koolimaja juures numbrid selga ja panime neljakesi ajama.

Mina jäin kohe teistest maha. Kui kiriku juurest tagasi pöörasin, sain Ausis Kuusiku Jürile järele. Ütles, et ratas läheb raskelt, koonused on kinni jooksnud. Enne finišit hakkas  kaugelt Adamka Lembitu selg paistma, tema tuli esimeseks. Külanõukogu esimees Ilmar Pääsukene andis meile diplomid kätte. Karu Lembit, kes ka võistkonnas oli, tuli koju alles järgmisel hommikul. Ütles, et oli otsustanud tee ääres Reimani küünis veidi lõõtsutada, aga tukk tuli peale, jäi magama.

Aga üldiselt oldi spordis tublid, mängiti võrkpalli, tõugati kuuli ja heideti ketast.

1971. aastal muudeti Saadjärve 8-klassiline kool algkooliks ja hiljem suleti see õpilaste vähesuse tõttu üldse.

Umbes samal ajal jäi tühjaks ka kolhoosi klubi, polnud enam isetegijaid.

Tänaseks on tühjaks jäänud ka vana mõisahoone Koogi paisjärve kaldal, kus mõnda aega ka kauplus tegutses. Kohapeal pole enam ammu postkontorit ega poodi.

i

JAAN PEETSALU

blog comments powered by Disqus