Jõgeva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Vivian Paaksi ütles enne eksamit, et praegused programmid on tõesti suured ja näiteks keskmine põhikoolilõpetaja Soomes omab matemaatikas vähem teadmisi kui sama vana õpilane Eestis.
Paaksi pidas probleemi keeruliseks ja mitte niivõrd põhikooli, kui just gümnaasiumi osas. ?Ei saa ju võrdselt õpetada kolme ja kuue matemaatikatunniga nädalas,? rääkis ta.
Sama meelt oli ka 9. klassi lõpetav Jaanus Paas, kes tunnistas, et matemaatika on ainuke aine, mis on saanud talle kergeks komistuskiviks, kuid kui ta teeks pisut rohkem tööd, poleks see kindlasti nii. ?Kuus tundi matemaatikat nädalas on piisav,? kinnitas Paas, kes loodab Tallinna gümnaasiumi pääseda.
Töörühm soovitab koormust vähendada
Uue riikliku õppekava matemaatikaekspertide töörühm soovitab haridus- ja teadusministeeriumil põhikoolis matemaatika õpikoormust vähendada ja samas luua soovijatele võimalusi põhjalikumaks õppeks. Töörühma hinnangul tuleks juba põhikooli viimasel astmel koolis alustada matemaatikaõpetuse diferentseerimist.Ekspertide rühm on jõudnud järeldusele, et kümnendi jooksul on matemaatikatundide arv põhikoolis oluliselt vähenenud, seega tuleb vähendada tekkinud lõhet tundide arvu ja suures osas samaks jäänud ainemahu vahel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse ning Tartu ülikooli õppekava arenduskeskuse ühise ekspertide rühma juhi Helgi Uudelepa sõnul tuleks vähendada ainekava koormust, nihutades mõned teemad järgmisesse klassi või jättes need põhikooli õppekavast välja.
Kolme saada pole keeruline
Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Paaksi arvates ei tea paljud õpilased veel gümnaasiumi astudes, mida nad pärast selle lõpetamist tahavad edasi teha.
?Paljud valivad esialgu küll humanitaarharu, kuid tahavad hiljem ikka midagi niisugust õppida, kus ka matemaatikat vaja läheb. Siis algavad probleemid, sest vähema koormusega ei saa nad selleks vajalikku ettevalmistust,? rääkis Paaksi.
Tema hinnangul on humanitaarklasside õpilastest umbes veerand tõsised humanitaarid, keda matemaatika tõesti ei huvita ja kellel seda hiljem ka vaja ei lähe.
?Kolme saada pole keeruline, kui inimene vähegi viitsib pingutada,? arvab Paaksi, kes on veendunud, et matemaatika pärast kellelgi kool lausa lõpetamata ei jää. ?Viit saada on aga küll keeruline.?
Ekspertide rühma juhi Helgi Uudelepa sõnul tuleks võimekamatele õpilastele luua paremad tingimused, kuid õpilaste üldist matemaatika koormust peaks vähendama.
Kaks erinevat kursust
Gümnaasiumis peaks ainerühma hinnangul riiklik õppekava erinevalt praegusest sisaldama kahte riiklikult fikseeritud, mahult ja sisult erinevat matemaatikakursust: laia, mahuga vähemalt 12 õppekursust, ja kitsast, mahuga üheksa õppekursust, kummaski 35 tundi.
Esimene neist annab valmisoleku jätkuõpinguteks riigi teaduslik-tehnoloogilist ja majandusarengut tagavates õppesuundades, teine taustpädevused muude ainete õppimiseks ja elus toimetulekuks.
Uudelepp märkis, et nende seisukohti toetavad ka matemaatikaõpetajad ja korraldatud küsitluse põhjal pidas põhikooli matemaatikakursuse lihtsustamist vajalikuks 88 protsenti vastanutest.
Kahe riiklikult fikseeritud sisu ja mahuga matemaatikakursuse rakendamist gümnaasiumis pooldasid kõik küsitlusele vastanud.
JAANIKA KRESSA
