Maksu- ja Tolliameti reform — müüdid ja tegelikkus

Maksu- ja Tolliamet peab oma töös tähtsaks efektiivsust ega salli raiskamist. Sellest tingituna otsime, kuidas juhtida ja arendada ametit nii, et me kasutaksime alati oma ressursse mõistlikult ja samal ajal oleksid kõik teenused jätkuvalt heas kvaliteedis tagatud. Efektiivsuse otsimisel ei too me ohvreid kliendimugavusele ega teenuste kättesaadavusele. Peame väga oluliseks, et õiguskuulekale kliendile oleks kõik maksudega seonduv kiireks ja lihtsaks tehtud.

Seda suunda järgides oleme praegu olukorras, kus elektrooniliste teenuste osakaal on märkimisväärne: üle 95 protsendi deklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt. Kõikide muude teenuste osas otsime samuti alternatiive ja ka pakume neid. MTA teenindusbüroode reaalse külastamise vajaduse oleme viinud klientidele minimaalseks. Praegu käib meie teenindusbüroodes 100 000 klienti vähem kui 2009. aastal. Üksnes efektiivsust silmas pidades võiksimegi öelda, et teatud kohtades oleks ratsionaalne teeninduskohad sulgeda.

On väga oluline, et meie teenused oleksid kiired ja mugavad, ning mis peamine, ka kättesaadavad. Me küll pakume klientidele tavapärasele letiteenindusele alternatiive, kuid sellegipoolest ei soovi me piirata ühe või teise teenuse kättesaadavust. See tähendab, et kes tahab tulla kohapeale meie teenindusbüroosse ja ametnikuga silmast silma suhelda, peab seda saama teha sõltumata oma asukohast. Teisisõnu tähendab see, et Maksu- ja Tolliamet ei kaota ära ühtegi teeninduskohta, mis praegu avatud on. Nii täna kui ka tulevikus teenindame me oma büroodes kliente kõikides maakondades. Sellest tulenevalt on meie ülesanne leida pigem lahendus kohapealsete töötajate töökoormusele, mitte teenindusbüroosid sulgeda.

Selle saavutamiseks viime läbi erinevaid sisemisi töökorralduslikke muudatusi, et tagada väiksemates kohtades töötajatele mõistlik koormus ka siis, kui büroode külastatavus on madal. See tähendab, et niisuguste tegevuste puhul, kui töötaja asukoht ei ole määrav, loome kompetentsikeskuse. Teisisõnu tähendab see, et üleriigilised tegevused viiakse riigis ühte piirkonda ja neid teevad kindlad inimesed. Sellega tagatakse ühtlane üleriigiline töökoormus ja märgatav professionaalsuse tõus. Rääkimata tegevuste ühtlustamisest, mis toob kliendi jaoks kaasa ka ühetaolisema kohtlemise. Näiteks tegeleb aruandlusdistsipliini rikkujatega üleriigiliselt edaspidi ainult tänane MTA Lõuna regioon ja selle teenindajad jne.

Taoliste ümberkorralduste tulemusena hakkavad paratamatult tööd segama tänased regionaalsed struktuurid. On ju imelik, kui inimene Saaremaalt saab Maksu- ja Tolliametilt kirja, millele on alla kirjutanud Jõhvi büroo ametnik. Paratamatult tekitab see segadust ja arvamust, et nüüd peab Saaremaalt Jõhvi kohale sõitma. Tegelikult see muidugi nii ei ole. Füüsiliseks teeninduskohaks on Saaremaa kliendile ka tulevikus Saaremaa teenindusbüroo, kus ta saab oma asjad aetud sõltumata sellest, et esimene kontakt oli tal võib-olla Jõhvist. Niisuguse olukorra vältimine ja kompetentsikeskuste juhtide vastutuse tõstmine regioonis ongi aluseks, miks amet plaanib kaotada neljal regioonil põhineva juhtimismudeli ja rääkida edaspidi vaid ühe regiooni põhiselt ehk olla ainult Maksu- ja Tolliamet ühe nimetajana.

Seega vastus küsimusele, kas müüdid teenindusbüroode kadumisest regioonides peavad paika, on selge ei; ei pea paika. Vastupidi, Maksu- ja Tolliamet teenindab kliente ka tulevikus jätkuvalt kõikides maakondades.

i

RIVO REITMANN, MTA teeninduskorralduse osakonna juhataja

blog comments powered by Disqus