Statistikaameti kiirhinnangu järgi aeglustus Eesti majanduskasv selle aasta esimeses kvartalis 1,2 protsendini (möödunud aasta viimases kvartalis kasvas majandus 3protsenti), sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna oli kasv aga 1,8 protsenti. Majanduskasvu aeglustumine oli ootuspärane. Kui sesoonselt korrigeeritud number vastas meie prognoosile, siis korrigeerimata number jäi sellest allapoole. Tuleb aga märkida, et viimase kolme aasta jooksul ei ole sesoonselt korrigeeritud ja korrigeerimata kasvud nii palju erinenud. Kvartali võrdluses vähenes SKP 0,3 protsendi võrra. Selline number näitab, et statistikaamet on korrigeerinud eelmise aasta viimase kvartali sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud majanduskasvu madalamaks. Kuigi tegemist on puhtalt metoodilise nüansiga, muudab see siiski mõnevõrra hinnangut meie majanduse tervisest.
Ekspordikasv aeglustub
Väiksema majanduskasvu taga on peamiselt ekspordikasvu aeglustumine ja investeeringute vähenemine. Kaupade eksport kasvas esimeses kvartalis püsivhindades kolm protsenti . Esialgsete arvestuste järgi kasvas mõõdukalt ka teenuste eksport. Kuigi majanduskasvu panustas kõige enam töötlev tööstus, oli selle majandusharu kasv aeglasem kui möödunud aasta teisel poolel. Teatavasti sõltub töötleva tööstuse käekäik ekspordist. Ühest küljest tõmbas eksporti allapoole väljaveo tugev vähenemine Venemaa suunal, kuid osaliselt kompenseeris seda elektroonikatoodete väljaveo kiire kasv. Elektroonikatoodete panus nii ekspordi kui kogu majanduse kasvu on üsna suur. Kahjuks on aga sel aastal elektroonikatoodete ekspordikasv koos tellimuste vähenemisega aeglustunud. Suur osa elektroonikatoodete tootmise ja ekspordi kasvust tuleb ühest ettevõttest. Lähiajalugu on näidanud, et sõltuvalt maailmaturu nõudlusest ja konkurentsitingimustest, ei pruugi selle tugev kasv olla püsiv. Seetõttu on selle tooterühma panus Eesti majanduskasvu pikemas vaates üsna ebakindel.
Kuigi ekspordi kasv on veidi aeglustunud, oli import esimeses kvartalis sellest oluliselt nõrgem (kaupade import kasvas ühe protsendi), mis näitab, et investeeringud olid esimeses kvartalis jätkuvalt languses. Samas oli ekspordist nõrgem import toeks majanduskasvule. Möödunud aasta teisel poolel impordi kasv küll kiirenes, kuid see ei suurendanud investeeringuid. Seega kasutati siis suur osa sisseveetud kaupadest sisenditena ettevõtete vahetarbimises (tootmiskuludes).
Majanduskasvu toetab eratarbimine
Suurimaks toeks majanduskasvule oli jätkuvalt eratarbimine. Jaekaubanduse kasvu kiirenemine aasta alguses viitab tugeva eratarbimise jätkumisele. Seda toetavad nii netopalga reaalkasvu kiirenemine, tarbijate finantsolukorra paranemine kui nende üsna tugev kindlustunne. Samuti aitas madalam autokütuse hind tarbijatel raha kokku hoida, kulutada seda muuks otstarbeks või säästa. Aktsiisimaksude ja käibemaksu laekumine oli aasta esimese kolme kuu jooksul tugev ning andis sellega arvestatava panuse majanduskasvu.
Meie hinnangul kasvab Eesti SKP sel aastal keskmiselt 2,1 protsenti ehk me ei muuda praegu oma viimast majanduskasvu prognoosi. Lähiajal jätkub ekspordi tugev langus Venemaa suunal. Samas on Eesti ettevõtted suurendanud tasapisi oma väljavedu teistesse riikidesse, peamiselt Rootsi, kuid ka Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse, Poolasse ja Hispaaniasse. Kui elektroonikatoodete tellimused oluliselt tõusma ei hakka, mõjutab see negatiivselt meie eksporti (peamiselt Rootsi suunal) ning samuti ka majanduskasvu. Kuigi välisnõudlus jääb nõrgemaks kui eelmisel aastal, oleme siiski veidi optimistlikumad kui veel mõned kuud tagasi. Euroopas on majanduskasv paranemas, mis annab rohkem võimalusi meie eksportijatele. Riigiti on aga olukord üsna erinev. Meie suurematest kaubanduspartneritest on lähiaja väljavaade parem Saksamaal ja Rootsis. Meie lõunanaabrite Läti ja Leedu majanduskasv sel aastal aga aeglustub, peamiselt Venemaale väheneva ekspordivõimaluste ning Venemaa kriisiga seotud ebakindluse tõttu. Kuigi Soome peaks sel aastal kolm aastat kestnud majanduslangusest väljuma, jääb selle riigi sisenõudlus lähiajal üsna nõrgaks. Euro oodatav nõrgenemine mõjub meie konkurentsivõimele ja ekspordile küll positiivselt, kuid see puudutab otseselt vaid kolmandikku ekspordist, mis toimub dollarites.
Ettevõtete finantsseis on üldiselt hea. Kasumid on järk-järgult kasvanud ning tagasihoidliku laenukasvu tõttu on võla-omakapitali suhtarv väike. Madalad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks. Teisalt pole ettevõtete kindlustunne sellel aastal paranenud ning seetõttu jäävad ettevõtete investeeringud tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Samas plaanib riik sel aastal oluliselt oma investeeringuid suurendada, peamiselt eelmisest aastast ülekantavate välisrahade ning EL uue eelarveperioodi rahade kasutamisega. Eratarbimine kasvab jätkuvalt kiiresti ning on peamiseks toeks majanduskasvule.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
