Taimede areng oli maikuu jooksul keskmisega võrreldes liigiti erinev. Jaheda perioodi lõpus alanud vahtra, tamme ja pärna lehteminek toimus vaatlusaastate keskmisest ligi poolteist nädalat hiljem, samal ajal marjapõõsaste ja toominga massiline õitsemine hilines ainult 3?4 päeva. Efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride kogunemise järgi oli 20. mai seisuga mahajäämus võrreldes keskmisega 5 päeva. Aeglasem oli tänavu enam soojust nõudvate taimeliikide areng.
Soe saabus alles 21. mail
Suvine soojus saabus koos kolmanda kümmepäevakuga. Varjus tõusis keskpäeval termomeetri näit 27?29 kraadini. 21.-28. maini püsinud südasuviselt soe ilm pani taimed kiiresti arenema ja kasvama, ilmusid välja sääsed.
Lühikese ajaga puhkesid korraga õitsele kirsid, kreegid, ploomid, pirnid, õunapuud ja sirelid. Rohi hakkas kiiresti kasvama, massilist õitsemist alustanud võililled muutsid murud ja heinamaad kollaseks.
Kui hilise ristiku valdavaks kõrguseks mõõdeti 20. mail vaatluspõllul vaevu 10 cm, mis jäi 40 aasta keskmisest ligi 8 cm madalamaks, siis mai lõpu seisuga oli ristiku valdav mass juba enam kui 25 cm kõrge, so keskmisest ainult mõned sentimeetrid vähem.
Head rohu kasvu soodustas lisaks õhusoojusele rohke veevaru mullas. Suviteraviljad jõudsid kuu lõpuks areneda valdavalt võrsumise faasi ja olid oma arengus tavapärasest isegi mõned päevad ees.
Hilistel külvidel takistas taimede tärkamist suurte vihmade järel tekkinud tugev mullakoorik. Eriti võis seda märgata rapsipõldudel. Talirukis olid oma tavalisest arengust veidi maha jäänud ? kuu viimasel päeval viljapäid veel näha ei olnud, ainult ohteotsad paistsid lehtede vahelt veidi välja. Tavaliselt algab siinmail massiline pealoomine leivaviljal juuni esimestel päevadel.
Rohkesti vihma
Vaatamata pikka aega kestnud jahedusele, kujunes tänu kuu lõpuosa suurele soojusele kogu maikuu keskmine õhutemperatuur tänavu üldkokkuvõttes keskmisele lähedaseks, isegi veidi kõrgemaks. Samuti kogunes kuu jooksul nii efektiivset üle 5 kraadi kui ka aktiivset üle 10 kraadi soojust Jõgeval keskmisele lähedaselt. Öökülmi oli tavalisest vähem. Kuu jooksul esines õhus miinuskraade ainult ühel ööl (tavaliselt 5 ööl), maa lähedal oli külma kuni 6 ööl. Öökülmad põllukultuuridele kahju ei tekitanud.
Vihma sadas maikuus Jõgevamaal kõikjal rohkesti, paiguti kaks korda rohkem tavapärasest. Suuremad sajud esinesid maakonna lõuna- ja põhjaosas. Kogu Eesti piires kujunes kõige sajusemaks Tartumaa, kus ilmavaatleja sõnul sadas 24. mail Melliste kandis koos äikesevihmaga tuvimunasuurusi raheterasid ja esines viimastel aastatel juba tavaliseks muutunud metsi murdvaid trombe. Rajutuult, rahesadu, tugevat äikesevihma esines samal kuupäeval ka mujal Lõuna-Eestis.
Samas ei olnud aga maikuu sajune mitte kogu vabariigis. Kui Jõgevamaal sadas mais 80?110 mm, siis Lääne-Eesti saartel mõõdeti sademete summaks ainult 20?30 mm, mis moodustab paiguti ainult kaks kolmandikku sealsest tavapärasest sademete hulgast.
Milline on juunikuu ilm tavaliselt olnud? Keskmisena on juuni alguses päeval sooja ligikaudu 18 kraadi ja kuu lõpus 21 kraadi, ööd on kuu alguses 7-kraadised ja soojenevad kuu jooksul 10-kraadisteks. Ligi ühel kolmandikul aastatest on olnud Jõgeval enne jaanipäeva veel õhus öökülma, sagedusega ühel aastal kümnest aga võib jaanikuus esineda juba 30-kraadist päevasooja.
Kuu sademete summa on kõikunud vaatlusaastate jooksul 9 millimeetrist (1992) kuni 192 millimeetrini (1998). Arvatakse, et jaanipäev on tavaliselt sajune. Jõgeva vaatlusandmed seda ei kinnita ? jaanilaupäeval on sadanud 82 vaatlusaasta jooksul 34 ja jaanipäeval 48 korral, seega ligikaudu ainult pooltel aastatel.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
