Maalinna taastamise algusest  möödub 30 aastat

Sel aastal möödub Eesti tulevikku määranud sündmustel 30 aastat algusest. Just 1989. aastal anti kätte justkui õige helistik nii riigi taastamiseks kui ka kultuurielus, määrati ära suund, kuhu edasistel kümnenditel liikuda. Nii möödub ka kolmas aastakümme Vaiga-Kassinurme maalinna taastamise algusest.


Aastal 1989, kui hiie ja linnamäe ümbrust hakati koos ajaloo-, loodus- ja muinsuskaitsehuvilistega korda tegema. Esimesel aastal rajati Kalevipoja silmapesu kausi kõrvale tantsupõrand ning ümbritsevatele nõlvadele paigutati istmed ja trepid. Linnamäe vastasrinnatisele paigaldati kiik ja rajati lõkkekoht. Viisteist aastat tagasi ehitati metsaseltsi eestvõttel kiigemäele muistne linnuse valvetorn ja sissepääsuvärav. Sama aasta jaaniööl etendati seal linnuse vallutus- ja kaitselahing. Taastatud on linnamäe otsavalli ehitisi ja anda ligilähedaselt edasi 1000 aastat pärast Kristust rajatut.

Raamat Eesti metsadest

Sama kaua, kui on kestnud Linnamäe taastamine, on Kassinurme mägedes toimunud rahvapeod. Metsaseltsi eestvedaja Kaupo Ilmeti sõnul toimub Kassinurme mägedes igal aastal juuni keskel maakondlik rahvatantsupidu Vaiga Jaskar, jaaniööl peetakse loitsusid ja Koidu­Hämariku etendust. „Hingedepäeva õhtul loovad taidlejad taustahelide ja -valguse abil vastava miljöö. Metsaseltsi ja Jõgeva kultuurikeskuse eestvõttel korraldatakse hiies loitsusid, millest on osa saanud arvukalt kodu- ja välismaiseid külalisi. Viimastel aastatel on toimunud siin  ka vabaõhuetendusi,” tutvustas Ilmet.

Homme pühitsetakse Vaiga-Kassinurme maalinna taasavamise 30. aastapäeva rikkaliku kultuuriprogrammiga. Sündmus algab tervitusega peavärava juures juba kell 10 hommikul  ja kulgeb edasi jalutuskäiguna pühas tammesalus, pärna-tamme sõõris, hiies, looduse-, muististe- ja terviserajal ning linnamäel. Siis süüakse suppi ja sellel järgneb pooletunnine maalinna ülevaatlik tutvustus sellest, mis kolmekümne aasta jooksul on tehtud ning kes on olnud asja eestvedajad ja palju muud.

Ürituse raames tutvustakse ka raamatut „Jõgevamaa metsad 1918-2018“. Avatud on fotonäitus „Kassinurme pildis“, müüakse metsaraamatuid ja taieseid.

„Jõgeva kant ja Vooremaa äratavad tähelepanu mitte ainult omapärase maastiku, vaid ka muinasaja mälestiste rohkuse poolest,” kirjutab koha omapärast arheoloog Ain Lavi. Kuigi Helve Remmeli andmetel moodustab Vooremaa Eesti pindalast vaid 2,32 protsenti, on siin siiski teada üle 10 linnamäe. Tõsi küll, pindalalt on Vooremaa linnamäed küllaltki väikesed ja ka kunagistest kindlustustest on säilinud õige tagasihoidlikke jälgi.

Tulevikuteemaline arutelu

Arheoloog Lavi selgitab, et Kassinurme muinaskantsi leiab samanimelise voore harjalt, kust avaneb avar vaade Puurmani ja Põltsamaa suunas. Maapinda liigendavad siin keskmiselt 8-10 m sügavused turba ja veega täitunud sulglohud ehk rahvakeeli söllid. Need tekkisid siia juba enam kui 12 000 aasta eest jääaja lõpul enam kui kilomeetri paksuse taanduva mandrijää toimel. Sulglohkude sageli eriskummalise kuju tõttu on neid rahvasuus seostatud mitmesuguste Kalevipoja legendidega. Kassinurme linnamäest edela ja loode pool esineb linnuseasula jälgi ja ida pool on ka mõned väikeste lohkudega kultusekivid. Eelmise sajandi algul leiti põlluharimisel asulakihist söetükke, viljahõõrumis- ehk jahvekivi ja käsikivi poolmik.

Metsaseltsi, kes on selle ürituse üks eestvedajatest, kuuluvad põhiliselt metsamajanduse ja looduskaitse vallas tegutsenud ning tegutsevad inimesed: endised metsavahid, kolhooside-sovhooside metsaülemad, ja teised metsateenijad. Samuti praegused metsnikud, metsaülemad, metsakooli õpetajad ja metsaomanikud. Ürituse korraldusmeeskonda kuuluva Kaupo Ilmeti sõnul sai 1980-nadte lõpu ärkamisaegses vaimsusest kantult tollane rahvaliikumine ja hoogtöö maalinna taastamiseks alguse ning tegijad loodavad, et tegevust jagub ka järgnevaks kolmekümneks aastaks.

„Seepärast toimub päeva raames tulevikuteemaline arutelugi, kus plaanidest räägitakse,” märkis Ilmet.

INDREK SARAPUU

blog comments powered by Disqus