Risk ühest puugihammustusest haigestuda on suur, sellepärast tuleks kõikidel, kes armastavad looduses ringi liikuda või peavad töö tõttu sageli metsades, parkides või heinamaal viibima, ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerima. Borrelioosi vastu pole seni vaktsiini.
Puuk tuleb ta võimalikult kiiresti eemaldada, kasutades selleks pintsette. Tuleks hoiduda puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest. Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kui märkate hammustamiskoha ümber ringikujulist punetust või ilmnevad muud haigusnähud, pöörduge kohe arsti poole.
Entsefaliit võib kulgeda väga raskelt
Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need tunnused kestavad umbes nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks. Kui aga viirus tungib edasi ajukelmesse, tõuseb nakatunul kõrge palavik, tekib tugev peavalu, ka kukal võib kangestuda.
Spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu ei ole, antibiootikumid ei aita. Puukentsefaliidi läbipõdenutel tekib eluaegne immuunsus selle haiguse vastu.
Kõige tavalisem borrelioosi sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb.
Kindlaks tehtud borrelioosinakkust ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini borrelioosi vastu veel leiutatud ei ole.Kaitsesüstid väga vajalikud
Kõige tõhusam kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta pärast. Kui vaktsineerimist alustatakse suvel, võib kiirema immuunsuse saamiseks teise annuse manustada kaks nädalat pärast esimest annust, kolmanda annuse 9-12 kuu pärast. Iga kolme aasta järel süstitakse lisaannus vaktsiini, et omandatud immuunsust säilitada.
Lapsi võib vaktsineerida alates esimesest eluaastast, et aga eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt kergemate haigusnähtudega, siis nende vaktsineerimist tavaliselt ei soovitata.
Jõgeva haigla polikliiniku arsti Valentina Zevakina pereõe Inna Petrova sõnul käivad inimesed end vaktsineerimas päris aktiivselt. Aprillis käis tema andmetel korduvat vaktsiinisüsti saamas kuus inimest, esmakordselt aga kolm inimest: kaks last ja üks täiskasvanu.
?Inimesed tunnevad suurt huvi vaktsineerimise vastu,? rääkis doktor Silja Järvesaare pereõde Natalja Klimat?jova, ?Vaktsiini väljastatakse apteegist retsepti alusel. Praegu tuleb juba vaktsiinist puudus, näiteks haigla apteegis on see otsa saanud,? rääkis Klimat?jova.
Doktor Järvesaare kabinetis käis esmaspäeval vaktsineerimas kuus inimest. Mullu käis perearstikabinetis puuki eemaldamas viis inimest, õnneks neist keegi ei haigestunud. Üks kaitsesüst maksab umbes 165 krooni.
BIRGIT KASTEPÕLD
