Luua külaselts korraldas väärika juubelisündmuse

Möödunud laupäeval toimunud Luua esmamainimise 500. aastapäevale pühendatud pidustustel meenutati kultuuriloolise ja looduskauni paiga ajalugu, avati päikesekell ja elati kaasa kultuuritegijate esinemisele.


Ajaloohõngulise juubeli tähistamiseks andis põhjuse fakt, et 1519. aastal ostis  Jürgen von Luden  tänase Luua mõisa. Pakuvere asemel sai koht nimeks Ludenhof, eestipäraselt hakati seda kutsuma Luuaks.

Luua külaselts hakkas sellenimelise paiga esmamainimise 500. aastapäevaks ette valmistama möödunud aasta  oktoobris. „Panime paika päevakava ja ka selle, et jätame maha märgi, mis tähistab seda sündmust. Kirjutasime taotluse toetuse saamiseks valda ja aasta alguses ka kultuurkapitalile. Kindlasti oli meie soov teha ajalootund ja olime väga rõõmsad, kui Valdo Praust andis oma nõusoleku meile külla tulla.

Leidsime ka seda, et päev ei tohiks olla väga pikk, aga peaks olema kaasahaarav nii lastele kui ka suurtele. Ja päeva lõpus peame koos torti sööma. Tahtsime ära kasutada mõisas olevaid võimalusi, nagu muuseumitoad ja üldine miljöö. Palamuse muuseumilt saime näituse „100 palamuslast”  Luuaga seotud inimesed ning seadsime ka selle mõisa näitusena üles,”rääkis Luua külaseltsi juhatuse liige Marika Murka. 

Päikesekella müstika

Kogukonna üks eestvedajaid oli juubelipeol ka päevajuhiks, kes oli rõivastunud mõisaaja kohaselt. Kõige enne kutsus ta külalised Luua mõisahoone otsa juurde, kus pidu avati lühinäidendiga. Marika Murka mängis ise mõisaprouat, Kaspar Sulp mõisahärra Jürgen von Ludenit, näidendi autor  Jaanus Järs valitsejat (herr Hauptmanni), Imbi Ivask toatüdruk Liisat ja Mart Enel toapoiss Jaani.

Tervituskõnedega mõisahoone rõdult esinesid Jõgeva vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi, Luua Metsanduskooli direktor Hanna Zuba-Reinsalu ja Riigikogu liige Aivar Kokk, kelle poisiaastad möödusid Luual. Tänane poliitik teatas, et toetab mänguväljaku ehitamist Luuale.

Avatseremoonia muusikalise osa sisustasid Palamuse seeniorlauljad Kristiina Raja juhendamisel.  Esiemiskavasse olid ennekõike valitud kodupaiga teemalised laulud.

Kui kuulutati välja päikesekella avamine, ruttasid kõik seda põnevat eset uudistama. „Sügisel mõtlesime, et mis võiks olla see märk, mis jääb seda tähtpäeva meenutama, siis oli meil erinevaid mõtteid. Pink, skulptuur, plaat. Aga meile endile märkamata olime päiksekella juurde jõudnud ja nii ka jäi. Vanasti oli tõenäoliselt mõisate juures päiksekelli, aga Luua mõisa kohta me seda ei tea. Päikesekella valmistas Kiviraie OÜ,”jutustas Murka.

„Meie päikesekell on eriline ja huvitav, aga seda peab ise vaatama ja kuulama lugu, mis avamisel valitsejahärra rääkis. Saladusloor peab ka jääma ja küsimusi õhku,”lisas ta.

Luua mõisahoone saali koguneti kuulama entusiastliku ja silmapaistvalt tugeva häälega ajaloouurijat Valdo Prausti, kelle lemmikteemaks Eestimaa mõisad. Praost rääkis, et Luua mõisa oli arvatavasti kahe torniga ja keskaegne mõis võis olla tunduvalt suurem. Võibolla on müürid kuskil maa all  veel olemas. Huvitav oli ka see, et tõenäoliselt läks tähtis maantee Luualt läbi ja sellepärast rajatigi sinna kindluse moodi mõis ja et Sääsküla mäe peal oli kõrts olnud.”

Praustiga tulid pärast tema loengut mitmedki spetsiaalselt rääkima.  Koduuurijast õpetaja Linda Põder pajatas talle järgmise loo: „Luua mõisahoone all peaks olema veel üks korrus. See on ikka see kindluse aegne ruum. Kui minna keldrisse ja trepi ette, siis selle ees on põrandad paigatud.  Kui remonditööde ajal 1999. aastal sinna tsementi viidi, siis käru vajus sealt läbi. Toona tehti ettepanek metsanduskooli direktorile ka ruum korda teha ja vaatamiseks avada.”

Valdo Praust soovitas moodustada õpilasmaleva, kes „salapärase”korruse olemasolu kindlaks teeks ja selle korrastaks. 

Kui peeti kartulisõda….

Põnevat ja ilusat lapsepõlve Luual meenutas maakonnalehele ka poliitik Aivar Kokk. „Ma kolisin Luuale, kui olin neli kuud noorem kui kaks aastat. Elasime algul Piparkoogimajas, seejärel kolisime nelja korteriga õpetajate majja. Lapsed mängisid Luual kõige rohkem  trips-traps- trulli ja kartulisõda, mille lahingud toimusid tavaliselt Prossa järve ääres. Et vanematega pahandust ei tulnud, võtsime selle „sõja”jaoks kodust kaasa väiksemaid, mitte suuri kartuleid. Poisina olen ka Luua mõisahoone ees muru niitnud,”rääkis Kokk.

Huvitavaid tegevusi lastele pakuti ka Luua 500 sündmusel ja nende teemaks olid Nutikalt Nutikata.

Luua külaseltsi müügiletis võis osta ka meeneid, mis spetsiaalselt juubelipeoks valmistatud.

Muusikalise elamuse pakkus ansambel Mehed Mandrilt Liia Koortsi juhendamisel. Maitsti ka sünnipäevatorti.

Luua külaselts tänas tänumeenega Jõgeva valda rahalise toetuse ees. Samuti Luua Metsanduskooli ja Aivar Kokka koostöö eest. Linda Põder pälvis tunnustusmeene aga seoses raamatu „Luua kodukandilood” väljaandmisega. Samuti said tänumeened sündmuse korraldajad. Häid sõnu öeldi kultuurkapitalile ja teistele aktiivsetele kogukonnaliikmetele.

„Kõik külaseltsi liikmed teevad seda vabatahtliku tööna oma töö kõrvalt. Meil on väga mõnus seltskond, kes külaelu eest veab ja me ise naudime kõike seda, mida teeme. Kindlasti ei oska inimene, kes pole kunagi ühtegi üritust korraldanud, arvatagi, kui palju tegelikult kokkuvõttes sellise päeva korraldamine aega võtab.

Oleme väga rahul alati iga korraldatud üritusega ja nii ka sellega. Väga palju tuli positiivset tagasisidet ja tänamisi. Külalisi kahjuks kõiki ei jõudnud registreerida, aga sada sai täis ja oli rohkemgi. Lähiajal teeme algust Luuale mänguväljaku rajamisega. Toetust saime riigieelarvest ja KOP-i kirjutatud projektist,”rääkis külaseltsi eestvedaja Marika Murka.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus