Tunnustamise aluseks võeti Tartu jõudluskontrolli labori piima kvaliteedi mõõtmise tulemused. Eriti peeti silmas piimas sisalduvaid baktereid ja somaatilisi rakke. Samuti arvestati tootmistingimusi ja hügieeninõuetest kinnipidamist.
Enne lüpsmist ära luuda liiguta
Pikanööri talu perenaine Helle Zõbin sai endalegi ootamatult eelmisel kevadel teada, et nende talu piim on arvatud eliitpiima hulka. Ta ütles, et kvaliteetse piima saamiseks peab laudas ja piimaruumis valitsema ideaalne puhtus. Lehmad peavad olema terved ning loomasööt väga kvaliteetne.
“Silo ei tohi olla hallitanud ega sisaldada võihapet. Puhta piima saamise aabitsatõde on seegi, et enne lüpsi tuleb lehma udarad väga korralikult ja nõud, kust piim välja kallatud, kohe puhtaks pesta ning lüpstud piim kiiresti maha jahutada,” sõnas Helle Zõbin.
“Kui tahad ikka puhast piima saada, siis ei tohi enne lüpsmist luuda liigutada ega ka lehmadele allapanu laotada. Nii keerutad tolmu üles,” lisas talu peremees Jüri.
Helle Zõbin rääkis, et töötas nõukogude ajal Lustivere kolhoosis haljastusagronoomina. Pärast koondamist hakkas ta aga lehmi pidama, sest lapsed olid väikesed ning vajasid koolitamist.
Praegu on karjas kuus lehma, kes annavad päevas keskmiselt 28 kg piima. Suvel oli aga juhuseid, kus ühelt lehmalt lüpsti päevas isegi kuni 42 kg piima.
Eelseisvaks talveperioodiks on varutud 110 silopalli ning ka põhk on rullitud. Neljal hektaril kasvanud teravili on koristatud ja ka kuivatatud. Talul on ka väike jahuveski.
Toorpiima hind lähiajal ei tõuse
TÜ E-Piim varumisdirektor Jaan Mutli rääkis, et päevas varub E-Piim 275 tonni ja suvel üle 300 tonni toorpiima. Piima ostetakse kokku kõikidest maakondadest, välja arvatud saared.
Jõgevamaalt müüb E-Piimale toorpiima 64 talu ja 6 farmi. Kõrgema sordi piima kilogrammi eest maksab piimatöötlemisettevõte 3,80 krooni ja esimese sordi piima eest 3,10 krooni.
Jaan Mutli andmetel on piimatootjate arv stabiliseerunud. Vanemad inimesed ja mõne lehma pidajad lõpetavad. Samas muretsevad suurtootjad lehmi juurde.
“Praegune turu olukord ei võimalda ilmselt lähitulevikus toorpiima hinda tõsta. Mõned tööstused maksavad küll kõrgemat hinda, kuid seda tehakse toorpiimaturu haaramise eesmärgil. See kõik on seotud suure riskiga, sest väga kaua ei saa kahjumit toota,” lisas Mutli.
Viimasel ajal ei ole aga suuri piimatööstusi pankrotti läinud. Siin on Jaan Mutli sõnul oma ohud küll olemas, kuid samas näitas suvel Paide piimatööstuses toimunud elektrikatkestuse lugu, et reserve on ikkagi vaja. Kõik piimapulbritööstused töötasid tol ajal täisvõimsusega ja varuvõimsusi ei jätkunud.
Jaan Mutli nentiski, et taoliste olukordade vältimiseks peavadki tööstustel mõningad reservid olema.
“Praegune seis näitab, et Eesti saab oma 630 000-tonnise piimatootmiskvoodi järgmisel aastal kindlasti täis,” lisas ta.
Tööstustele müüdava toorpiima ehk tarnekvoodi suuruseks on käesoleval aastal 537 118 tonni. Tootjad võivad piima ka otse tarbijatele turustada, mida nimetatakse otseturustuskvoodiks. Selle suuruseks on 87 367 tonni ja siin reserve on. Ka on piima otseturustuskvooti võimalik tarnekvoodiks ümber mängida.
E-Piima tublimatest piimatoojatest pälvisid välisreisi Läänemaa piimatootjad AS Võhmuta ning Raja talu. Seinaplaadi said Pikanööri talu Jõgevamaalt ja Remmelga talu Harjumaalt. Tänukirja said veel Vase talu Järvamaalt, Madise talu Harjumaalt ja Piibelehe talu Virumaalt. Eelmisel aastal oli tunnustatute hulgas ka Suureaia talu peremees Mati Ali.
RAIVO SIHVER
