Lossipäev meelitas kohale mitu tuhat huvilist

 

Palavusest hoolimata meelitas Põltsamaa lossipäev kohale mitu tuhat huvilist, kelle hulgas nii käsitöötegijaid ja käsitööga kauplejaid kui ka sportimishuvilisi ning lossimüüride jahedusest rõõmu tundvaid kaaskodanikke lähemalt ja kaugemalt.

Põltsamaa lossipäeva peakorraldaja Maimu Kelder jäi päevaga väga rahule. “Võib-olla mängis oma rolli palav ilm, aga usun, et kes ikka tahtis lossipäevale tulla, see ka tuli.”

Lossipäevalistele laastukorve pakkunud Avinurme mees Peedu Paluoja hindas ennelõunasel ajal müügiolukorda tagasihoidlikuks. Ent samas tasub korvimeistri sõnul sellise asjaga tegelemine ennast ära ning tema osaleb suve jooksul kokku 20-25 erineval laadal üle Eesti. “Võib öelda, et minu müügipaigad ulatuvad hooaja vältel Pärnust Narvani välja,“ iseloomustas Paluoja müügipaikade geograafiat. 

Materjali valik keeruline

Korvi punumine pole meistrimehe sõnul kuigi keeruline töö. Hoopis keerulisem on materjali valik. Keskmiselt sobib materjali hulgast välja valitud kümnest männiplangust laastu lõikamiseks ainult üks.

Jõgevalt pärit korvimeister pole elupõline puutöömees, mida ühe Avinurmest laadale tulnud mehe puhul eeldada võiks, vaid tegelikult on ta oma töömeheaastad hoopis merd kündes mööda saatnud. “Töötasin kalalaeval kaptenina,“ rääkis Paluoja. “Sai isegi Austraalias ära käidud. Madrusena poleks tasunud nii pikka meresõitu läbi teha. Kaptenina küll, sest selles ametis teenib ju paremini.“

Avinurme sattus Paluoja seetõttu, et ostis sinna maja. Olgugi, et Avinurme on tuntud puutöö tegijate kants, ei karda Paluoja sealsete meistritega rinda pista. Ent puutööd tegema hakkas pensionipõlve pidav mees igavuse peletamiseks. Ega käsitöö müügiks Paluoja kinnitusel praegu just parim aeg ei ole. “Inimesed ostavad parema meelega ikka vorsti ja sinki, kui kulutavad raha laastukorvide või muu käsitöö ostmise peale,“ tõdes ta. Pärnu Hansapäevadel käis Peedu Paluoja samuti oma toodangut rahvale pakkumas, ent vaatamata ürituse mastaapsusele ja suurele rahvahulgale jäi müük tagasihoidlikuks. Tema sõnul ostetakse laastukorve ikka enamasti laadapäeva alguses või lõpus. 

Riskid tuleb hajutada

Kuusalu vallast pärit Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu perenaine Mare Veersalu lausus, et ka käsitöömeistritel tasub kinni pidada majandustegevuses ammu tuntud põhimõttest, et riskid vajavad hajutamist. Nii tegeldakse Iisaka talus üheaegselt nii lambakasvatuse kui käsitöö tegemisega. Perenaine on loomakasvatuse ja käsitööga tegelenud juba kakskümmend aastat noorima poja sünnist alates. Veersalu sõnul on tema jaoks käsitöö tegemine nii hobi kui töö ühekorraga. Iisaka talust laadale toodud lambanahkade vastu tunti päris tõsist huvi.

Perenaise sõnul magavad nende pere liikmed ise lambanahkade peal. Iisaka talus kootud vaibad aga valmivad nii perenaise enda kui tema tütarde vaibakudumise oskuste tulemusena. Villast valmistatud patju ja tekke teevad kõik pereliikmed. Iisaka talu asub Lahemaa rahvuspargi lääneservas ja tulenevalt talu looduskaunist asukohast plaanitakse seal ka turistidele majutusteenust pakkuma hakata. Kuid võimalust talupidamisega tutvumiseks pauktakse huvilistele juba praegu. Jõudumööda proovivad Iisaka talu pereliikmed ka suvistest laatadest osa võtta. Nädal enne Põltsamaale tulekut osalesid nad Pärnu Hansalaadal ning juba järgmisel nädalal plaanivad minna Jänedal toimuvatele talupäevadele. 

Kampsun saab päevaga valmis

Kudumitega Lõuna-Eestist lossipäevale tulnud käsitöötegijast ettevõtja Tiiu Matvere sõnul on tal Põltsamaal päris hästi läinud. Kootud esemete hulgas torkasid tavapäraste sokkide, kinnaste kõrval silma kaunid kampsunid. Tiiu Matvere sõnul nõuab kampsunite tegemine tõsist pühendumist ning seetõttu on tal käsitöö tegemise juures ka abilisi. Tema sõnul suudab vilunud käsitöömeister kampsuni valmis kududa isegi ühe päevaga. Seda siiski juhul, kui kogu eeltöö on selleks ajaks tehtud.

Esemete valmimise kiirus on käsitöömeistri sõnul siiski väga individuaalne ja varieerub ajaliselt päris suures ulatuses. 

Võimalus olla iseenda peremees

Tartumaa Vara valla perefirmat esindanud Aivi Miiltis ja Aivo Vaasa rääkisid, et nad mõlemad on õppinud metsandust. Algselt põhitöö kõrvalt tehtud puidutöö kasvas aja jooksul üle uueks põhitegevuseks. Aivi Miilits alustas puidutöö tegemist alles 2006. aastal, kuid Aivo Vaasa tegeles palkmajade ehitamisega juba üheksakümnendate aastate lõpus, millele on aja möödudes lisandunud puuskulptuurid, mööbel ja muud puidust tooted.

Laatadel osaleb Vara vallast pärit perefirma enamasti üle nädala. Perenaise sõnul suudavad nad üle nädala laatadel osaledes ka tellimustööd valmis teha, mis moodustavad nende toodangust lõviosa. Laatadele pole ju võimalik valmis teha näiteks talusilte, need tellib iga talu endale eraldi.

Aivi Miilitsa sõnul on neile puidutöö alati südamelähedane olnud. Teisalt pakub käsitöömeistritele tõelist naudingut võimalus olla iseenda ja oma aja peremees. Oma toodangu viivad Aivi Miiltis ja Aivo Vaasa tellijatele ise kohale. Sellise tegevuse juures on tõsiseks boonuseks võimalus suhelda väga erinevate inimestega. Lisaks teenistusele on Aivi Miilitsale ja Aivo Vaasale tunnustuseks positiivne tagasiside tellijatelt.

Järvakandi klaasimeistreid esindanud Eero Vaikre sõnul tegutseb Järvakandi Klaasistuudio sealse klaasimuuseumi juures. Klaasistuudiost teisel pool teed asub pudelivabrik, kust klaasistuudio saab oma tooraine. Tehaselt saadud klaaspudelid sulatatakse üles ja nendest valmivad klaasistuudios klaastooted.

Eero Vaikre sõnul võib tema ennast klaasimeistrite hulgas juba edasijõudnud tegijaks pidada. “Esimesed kümme aastat teeb klaas klaasipuhujaga, mida tema tahab. Järgmistel aastatel teeb meister klaasiga seda, mida tema klaasist teha on plaaninud,“ märkis ta. 

Tänavust lossipäeva ei dubleerita

Lossipäeva külalisena käsitöölaadast ja õhtusest tantsupeost osa saanuna hindab Põltsamaa kandi ettevõtjast lossipäeva külaline Hillar Kulu ettevõtmist õnnestunuks. “Minu hinnangul võiks käsitöölaada veelgi käsitöörohkemaks muuta. Arhailist laadahõngu võiks ka rohkem olla“ lisas Kulu.

Piirjooned tuleval aastal toimuvaks lossipäevaks on juba paika saanud. Erinevalt tänavusest aastast sooviks korraldaja Maimu Kelder, et köievedajaid võistkondi oleks rohkem. Samas on lubanud üks köieveo võistkond aasta pärast kindlasti Põltsamaale tagasi tulla. Kindlasti ei plaanita tuleval aastal seekordset lossipäeva dubleerida, vaid tahetakse pakkuda rahvale midagi uut. Üllatusena plaaniti laupäevasel lossipäeval pakkuda lossipäevalistele võimalust hobukaarikuga sõiduks mööda Põltsamaa linna, ent hobune polnud selleks veel valmis. Järgmisel lossipäeval on plaanis tutvustada soovijatele ka Põltsamaa linna kaunimaid koduaedasid.

Kokkuvõtted lossipäevast

*Lossipäeva külastas 3100 inimest

*Õhtusest tantsimise võimalusest ning tulevärgist sai osa umbes 600 inimest

*Käsitöölaadal kauples 90 käsitöötegijat

*Ühtekokku teenindas lossipäevalisi 112 kauplejat.

*Lossipäevalistele pakkus meelelahutust 150 isetegevuslast

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus