Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja spordinõunik Heiki Sildnik ütles Vooremaale, et tänavu on Jõgeva maakonnas 344 gümnaasiumilõpetajat. Jõgevamaa üheksast gümnaasiumist kolm asuvad Jõgeval, kaks Mustvees, Palamusel, Puurmanis, Põltsamaal ja Tabiveres on üks gümnaasium.
Et kirjand on kõigile kohustuslik, kirjutavad seda 322 õpilast eesti ja 22 vene keeles. Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilastele on kohustuslik eksam eesti keel teise keelena.
Ei erine eelmistest
Sildniku sõnul ei erine selle aasta valikud maakonna lõikes oluliselt eelmistest. ?Varemgi on eksamivalikutes tooni andnud geograafia, mida seekord valis 274 õpilast, ühiskonnaõpetus, mida valis 201 õpilast, ja inglise keel, mida valisid 198 õpilast. Ei saa küll öelda, et ühiskonnaõpetus teistest ainetest kergem oleks, kuid võib-olla peetakse teda kergeks,? rääkis Sildnik.
Geograafiaeksami tegijate arvu muudab Sildniku sõnul suureks see, et geograafiat saab valida juba 11. klassis, sest see aine lõpeb traditsiooniliselt ära kas 10. või 11. klassis, vastavalt kooli õppekavale. Teine samasugune aine, mille riigieksami saab sooritada juba aasta varem, on keemia, mille tänavu valis 70 õpilast.
Matemaatika valis riigieksamiks 147, bioloogia 161 ja füüsika 8 õpilast. Ajaloo eksamit soovis teha 53, saksa keelt 30 ja vene keelt võõrkeelena 18 õpilast.
Eksamikordajaid vähem
Avalduste alusel on Jõgevamaal riigieksamitele registreerunud ka 9 varem gümnaasiumi lõpetanud inimest.
?Need inimesed kas tahavad lihtsalt mõne aine eksamitulemust parandada või on neil vaja kooli sisse saamiseks sooritada eksam mingis uues aines, kuid üldiselt on riigieksamit sooritada soovivate varem kooli lõpetanute arv vähenenud,? ütles Sildnik.
Tänavu soovivad 5 varem lõpetanud inimest kirjandi kirjutada, kaks neist sooritavad veel bioloogia ja inglise keele eksami. Kolm inimest on valinud matemaatika ja üks eesti keele teise keelena.
Sildniku sõnul on võimalik, et mõnel järgneval aastal võib kirjandi asemel kõne alla tulla osaoskuste eksam. Samuti on kaalumisel anda õpilastele võimalus valida näiteks ainult koolieksamid.
?Vahe on selles, et kõik ei lähe edasi õppima, vaid tahavad lihtsalt kooli ära lõpetada. Vahe seisneb eksamiküsimuste koostamises ja ka hindamises, sest riigieksamil on ühtsed küsimused, koolieksamiküsimused aga koostavad oma kooli õpetajad ja hindavad vastavalt riiklikud hindajad või koolieksami puhul oma kooli eksamikomisjon,? selgitas haridusnõunik.
Kehtiva korra kohaselt peab gümnaasiumilõpetaja tegema vähemalt 5 eksamit, millest 3 peavad olema riigieksamid.
JAANIKA KRESSA