Maakonna keskuses oli sellel päeval kella üheksa paiku vihmasadu väga intensiivne, kuid ei kestnud kaua. Sajuhulk ei olnudki eriti suur ? kohaliku meteoroloogiajaama andmeil 24 mm.
Juba augusti keskel kimbutas öökülmaoht
Edasi ilm jahenes. Lõikuskuu keskpaiku oli öösel sooja maakonnas 5..6 kraadi ja päevalgi tõusis temperatuur ainult 14…19 kraadini. Kuu alguse rannailmade järel tundus selline ilm eriti jahedana ja põhjakaaretuul suurendas veelgi külmatunnet.
14. augustil esines paiguti Eestimaa loodepoolses osas juba maapinna lähedal öökülmagi. Jõgevamaal siis nii külm õnneks ei olnud.
Siinkandis kujunes lõikuskuu kõige külmemaks ööks 25. august, kui madalamates kohtades oli paiguti rohi hallast valge.
Vaatamata lühiajalistele jahedatele ilmaperioodidele, oli ka augusti teine pool siiski tavalisest soojem. Veel kuu viimasel päeval tõusis maksimumtemperatuur 26 kraadini nagu südasuvel.
Saaki on üha keerulisem koristada
Raske oli tänavune lõikuskuu põllumeestele. Kuigi põldudel kasvas hea teraviljasaak, oli seda keeruline sagedaste ja rohkete sadude tõttu kätte saada. Kuu sademete summaks mõõdeti maakonnas 84…150 mm.
Keskmiselt sajab Jõgeval lõikuskuul 87 mm. Teravili sai tänavu valmis just siis, kui kuumad kuivad ilmad lõppesid ja algasid vihmad. Koristada tuli üksikutel kuivematel päevadel-tundidel ja kätte saadud vilja kuivatamine nõudis lisakulutusi.
Tugevamate sadude järel ei kandnud põllud masinaid, vesi jäi põldudele mõneks ajaks loikudena püsima. Jõgevamaa oli kogu Eestimaaga võrreldes kõige sajusem piirkond. 11. augustist alates kuni kuu lõpuni oli Jõgeval ainult 4 täiesti sajuta päeva ja 7 päeva, kui sadas vähem kui üks millimeeter.
Väga sajune oli augusti viimane õhtu ja sellele järgnenud öö, mil Aidus sadas 65 mm ja Puurmanis 53 mm. Sademete hulgad vähenesid nimetatud ööl maakonnas idasuunas. Jõgeval sadas 35 mm, Sadalas 16 mm.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
