Rooside ball jäi roosilinnas Põltsamaal tänavu pidamata ? osalt sellepärast, et kevadised öökülmad rikkusid roosiaias noori võrseid ning sügisene õiesaak jäi kesiseks. Justkui väikeseks kompensatsiooniks saavad põltsamaalased nüüd terve oktoobrikuu maalitud roose vaadata.
Põltsamaa roosiaia, täpsemalt OÜ Joosti Aiand peremees-perenaine Rein ja Küllike Joost olid kohaliku kunstikooli rahvast korduvalt aiandisse maalima kutsunud. Septembri alguses võeti kutse ka vastu: et kooliaasta sujuvamalt algaks, polegi Põltsamaa kunstikoolis septembri esimesel nädalal tavaliselt kohe regulaarse õppetööga alustatud, vaid tegeldud vabamas vormis loometööga ? võimaluse korral vabas õhus.
Meeleolupildid ja “portreed”
Kuna ilm oli tuuline ja seega väljas maalimiseks mitte just soodne, valmisid roosiaias kohapeal õpetajate Kaire Nurga, Anna Mägi ja Viive Väljaotsa juhendamisel visandlikumad ning rohkem meeleolu tabamisele orienteeritud tööd, tõetruumate ja detailitäpsemate “roosiportreede” maalimiseks anti õpilastele sordinimega varustatud lõikeõied kaasa. Noorematel kunstikooli õpilastel ja Lia Peetsi juhendatava kunstiringi lastel tulid muidugi ka klassis maalides välja rohkem meeleolupildid, kogenumad kunstiõppurid suutsid aga õrnad õied üsna üksühele paberile jäädvustada ning valguse ja varju abil pildisse ruumilisusegi sisse tuua.
“Rooside maalimine polnud algul just kõigile meeltmööda, aga tööd tulid lõpuks päris vahvad. Ja vaatamisoskuse arendamiseks on selline ülesanne väga kasulik,” ütles kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja.
Et roosipiltidest näitus üles pannakse, seda maalides veel ei teatudki. Ent kuna oktoobrikuuks kultuurikeskuse galeriisse algselt planeeritud näitus tehnilistel põhjustel ära jäi, leiti, et roosipildid on kõige käepärasem asendusvariant. Ning meeldiv ja asjakohane asendusvariant pealegi ? Põltsamaa linn tugevdas ju hiljuti oma roosilinna-identiteeti muusikakooli ees korraldatud roosiistutustalgutega veelgi.
Kõige roosilikum
Kuna osa roosiaias maalitud meeleolupilte olid näituse avamispäevaks veel pealkirjastamata, siis anti avamispeo publikule võimalus omapoolseid pealkirjavariante pakkuda. Kuna pealkirjanuputajad lähtusid mitte niivõrd sellest, mida nad nägid, vaid sellest, mis tundeid nähtu neis tekitas, siis kannavadki taiesed nüüd üpris kõrgelennulisi, assotsiatiivseid, aga ka vaimukaid pealkirju, nagu “Roosid mu tulevikus ehk kuidas ma ennustaja juures käisin”, “Tervitus kaugele sõbrale”, “Maailma loomine”, “Selle kuulsa kunstniku stiilis ja hästi liikuv”, “Madu” (kujutatud on siugleva varrega roosi!), “D?unglistaar” jne.
“See, et maalitud sai mitte valgele, vaid hallile taustapaberile ning et mõned lisasid oma roosivisiooni koguni varasemast ajast pärit poolikule tööle, tegi lõpptulemuse isegi huvitavamaks,” arvas Ethel Hakkaja.
Roosiaia perenaine Küllike Joost hindas kõige “roosilikumaks” IV kursuse õpilase Minni Kaju maalitud pildi sordinime “Chicago peace” kandvast roosist. Selle eest pälvis Minni avamisel proua Joosti eripreemia kauni roosiõie näol.
RIINA MÄGI
