Eestis sai logopeedia alguse 20. sajandi kahekümnendatel aastatel, kui Tartu ülikooli närvikliiniku juurde loodi kõnehäirete ambulatoorium. Viimasel ajal on ajakirjanduses ja avalikel esinemistel räägitud nii logopeedide nappusest kui ka nende tööpõllu suurenemisest. Innove Rajaleidja Jõgeva keskuse logopeed Piret Hobolainen rääkis intervjuus Vooremaale logopeediliste vajakajäämiste erinevatest põhjustest.
- 1988. aastal Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud spetsialist rääkis sedagi, milliste kõnemuredega tuleks pöörduda logopeedi poole ja soovitas laste kõnekultuuri arendamiseks vanematel nendega kaunis emakeeles rääkida.
Kuivõrd on logopeedidele tööd juurde toonud tänane ühiskond pideva kiirustamise, närveldamise ja stressiga?
Vajadus logopeedilise abi järele on suurenenud. Kindlasti on paljude logopeediliste valuküsimuste taga psühholoogilised või neuroloogilised probleemid, mis mõjutavad lapse võimet suhelda ja keelest aru saada. Tihtipeale on vanemad töö ja igapäevaste asjadega ülekoormatud ning lastega kõnelemine jääb tagaplaanile.
Kas kõnehäired võivad kergemini tekkida närvilisematel inimestel või saavad need sama hästi olla ka rahulikumatel flegmaatikutel?
Kõnehäiretel võivad olla väga erinevad põhjused – näiteks juba kaasasündinud kahjustused või funktsioneerimise eripärad aju tegevuses, mis temperamendist ei sõltu. Samas võib kõnepuue tekkida ka traumade tagajärjel.
Levinud on arvamus, et kõnedefekt tekib ehmatamise tagajärjel. Väikestel lastel võib see tõesti nii olla. Negatiivsed emotsionaalsed elamused võivad kahjustada lapse üldist arengut ja panna seisma ka kõne arengu.
Kogelemine on vist ainult üks paljudest kõnehäiretest?
Kogelemine on kõnetakistus, mille täpseid põhjuseid polegi suudetud välja selgitada – see tekib väga erinevate tegurite koosmõjul. Väikelastel esineb füsioloogilist kogelust, millel neuroloogilist tausta ei ole. Kolme- kuni nelja-aastaselt areneb lapse kõne kiiresti. Tahetakse palju rääkida, kuid sujuvaks kõneks vajalikud erinevad oskused pole veel piisavalt omandatud ning võib esineda kogelust meenutavaid takerdumisi, silpide ja sõnade kordusi. Need probleemid avalduvad sagedamini emotsionaalsetes olukordades, kui laps seletab midagi innustunult. Lapsega tuleb rääkida rahulikult ning kõnetakistusele mitte liigset tähelepanu pöörates. Enamasti on tegemist mööduva raskusega.
Milliste laste kõnelemismurede tõttu tasuks lastevanematel kindlasti pöörduda logopeedi poole?
Seda tasuks teha eelkõige siis, kui kõne ei tule õigeaegselt. Laps peaks esimesed sõnad ütlema üheaastaselt ning sellest alates peaks sõnavara jõudsalt täienema. Samuti, kui juba kõneleva lapse jutt jääb arusaamatuks või ei mõista laps ise teda ümbritsevate eakaaslaste ja täiskasvanute kõnet. Ei tasu jääda lootma, et kõne arengu mahajäämus iseenesest mööda läheks.
Kas abi peaks otsima ka siis, kui laps ei ütle korralikult välja mõnda häälikut?
See ilmneb tavaliselt pärast kolmandat eluaastat. Eesti keele keerulisemad häälikud on s ja r. Sageli esineb ka l ja k häälduse probleeme. Reeglipäraselt peaksid lapsel kõik häälikud selged olema viieaastaselt.
Kui ohtlikuks oma eriala vaatevinklist peate seda, et lapsed ja noored sotsiaalmeedias suhtlevad „oma keeles”, kasutades lühendatud sõnu, slängi?
Arvan, et see ei ole logopeediline probleem. Lastel ja noortel on ikka olnud oma kõnepruuk. Raskused võivad sellest tekkida kirjalikul eneseväljendamisel, mis erineb oluliselt harjumuspärasest suulisest kõnepruugist.
Kui palju abivajajaid logopeedi juurde nõustamisele tavaliselt päevas tuleb?
Rajaleidja Jõgeva nõustamiskeskuses võtan tavaliselt vastu 2–3 kolm last päevas. Igaühe jaoks planeerin poolteist tundi.
Kui kaua tuleb ühe kõnevea lihvimisega tavaliselt tegeleda?
Lihtsamatest hääldusprobleemidest saab logopeedi juhendamisel kiiresti jagu. Kui kõne arengu mahajäämus on suurem ja kahjustunud on kõne eri valdkonnad, siis on ka logopeediline töö pikaajalisem, sõltub lapse võimekusest ning koostööst lapsevanemate ja õpetajatega. On ka probleeme, mis saadavad inimest eluaeg, nende iseärasustega tuleb õppida elama.
Logopeedi poole tasub aga pöörduda ka täiskasvanutel. Oma kõnet saab parandada igas vanuses.
Millises vanuses tavaliselt selgub, et lapsel on düsleksia ehk vaeglugemine või düsgraafia ehk vaegkirjutamine?
Düsleksia annab endast tavaliselt märku juba enne kooli. Lapsel ei jää meelde tähekujud, häälikute järjekord sõnas, häiritud on sõnade kokkulugemine ja loetu mõttest arusaamine. Raskusi võib olla ka numbrite järjestamisel ja arvutamisoskuse omandamisel.
Düsleksiaga kaasnevad sageli ka raskused kirjutamisel ehk düsgraafia, kuid mitte alati. Väga tähelepanelikud kõnelemis- ja kirjutamisvigade märkajad on lasteaiaõpetajad. Varajane märkamine võimaldab pakkuda lastele vajalikku abi ja tõhusamat ettevalmistust kooliks.
Kuivõrd ja kuidas on võimalik logopeedilisi vajakajäämisi vältida?
Ennetamiseks on oluline see, et vanemad lastega kõneleksid ning hea ja õige eestikeelse kõnega eeskuju annaksid. Kui laps kuuleb grammatiliselt korrektset ja laia sõnavaraga kõnet, hakkab ta seda jäljendades õigesti kõnelema. Kui last ümbritseb vaikus, ei kujune välja korralikku kõnet. Emakeelsele kõnearengule tulevad hästi kasuks ühised tegevused peres, näiteks lauamängude mängimine.
Oluline on seegi, et laps ei pääseks liiga vara ei internetti surfama. Näiteks YouTube’i videoid vaadates võib enne selgeks saada inglise kui eesti keel. Väga vajalik on varane logopeediline abi lasteaedades, mis võimaldab juba enne kooli algust hääldusvigadest jagu saada ning lapse kõne sedavõrd arendada, et ennetada õpiraskuste teket koolis.
JAAN LUKAS
