Nagu kogu linnuse rajamisel, nii oli ka sinna puuskulptuuride paigaldamisel eestvõtjaks Eesti Metsaselts.
“Arvasime, et puuskulptuur kui iidne kunstiliik sobib meie arhailisse linnusesse suurepäraselt, ning et sõdalasekujud muudavad linnuse ajaloohuviliste jaoks “elavamaks”. Väikese aukartuse sisendamine külastajatele ei tule ka kahjuks: siis käitutakse siin ehk viisakamalt,” ütles Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet.
Sõdalasekujud telliti Järvamaal Kabalas elavalt Enrico Peltilt, kes on siinmail teada-tuntud tegija: ta võitis Eesti Metsaseltsi poolt 1997. aastal Kassinurmes korraldatud esimesed vigursaagimisvõistlused. Ka teistel, 1998. aastal Elistveres toimunud võistlustel oli Pelt parim ning tema toonane võidutöö “Elistvere ämm” seisab tänini Elistvere vana rahvamaja trepi kõrval.
Sõdalaste väljasaagimiseks anti vigursaagijale ette ajaloolaste visioone kajastavad joonised. Materjalina kasutab Pelt suhteliselt ilmastikukindlat haavapuitu.
Kui Kabala metsaülem Elor Ilmet esimese, kilpi ja oda kandva sõdalase üleeile kohale oli toonud ning see köite ja viie mehe rammu abil linnusetorni sai vinnatud, selgus paraku, et kasina kasvu tõttu ei paista valvur tornist hästi välja. Kohe leidis ehitusmees Paul Pinka aga nõu: ta asetas sõdalase jalgade alla mõnekümne sentimeetri kõrguse puupaku ning kinnitas paku põranda ja skulptuuri omakorda paku külge.
“Ülejäänud kaks valvurit loodame linnusesse paigaldada hingedepäevaks ehk siis 2. novembriks ning kõigile kolmele siis ka n-ö hinge sisse puhuda. Loodetavasti tuleb kahe järgmise sõdalase paikasaamist vaatama ka autor,” ütles Kaupo Ilmet.
RIINA MÄGI
