Linnugripi seire ja ennetuskavadega tegelevate ametnike kinnitusel on Läänemeres asuva Rügeni saare lähistelt leitud H5N1-grippi surnud linnud esimene märk, et tõenäoliselt ei pääse Eesti nende riikide nimistust, kust on leitud ohtlikku linnugrippi H5N1 haigestunud linde, kirjutas Eesti Päevaleht. Senised veterinaar- ja toiduameti tellimusel koostatud ohuanalüüsid ennustasid, et halvimal juhul ohustab linnugripp Eestit alles märtsi lõpus ? aprilli alguses, mil üle Eesti lendab miljoneid hanesid, parte ja kajakaid. Kolmapäeval kinnitasid lindude rändest tulenevaid ohte uurivad põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased, et halvimal juhul võib linnugripp Eestisse jõuda juba lähinädalail. Veterinaar- ja toiduameti tellimusel koostatava riskianalüüsi töörühma liikme Kalev Rattiste sõnul ei uskunud ei tema ega kolleegid riskianalüüsi koostades, et suurimaks ohuallikaks võivad kujuneda just kühmnokk-luiged. “Meie hinnangul olid luiged küll riskigrupis, aga nad olid madala riskitasemega. Nüüd peame riskianalüüsi korrigeerima, sest hiljemalt märtsi keskel võib just Rügeni saare kandist saabuda Eestisse nakkusohtlikke linde,” rääkis Rattiste. Rattiste sõnul on muretsemiseks põhjust rohkem kui küll, kui ühes Euroopa suurimas kühmnokk-luikede talvitumispaigas on puhkenud gripiepideemia. Kolmapäeval teatati H5N1-tüvega linnugrippi surnud kahe luige ning ühe kulli leidmisest Saksamaale kuuluva Rügeni saare lähistel. Kokku talvitub Taani väinade ümbruses 20 000 luike. Suurem osa neist alustab paari nädala jooksul rännet pesitsuspaikadesse ning tuhanded luiged rändavad üle Eesti. Lisaks luikedele on lähikuul Eestisse saabumas ka teisi riskirühmas olevaid linnurühmi, nagu kajakaid, parte ja hanesid. Senise riskianalüüsi kohaselt kujutavad Eestile suurimat ohtu just hanelised. Kui aga tuleb lõplik kinnitus, et kaks luike surid just ohtlikku linnugrippi, siis kujutavad Rattiste andmeil suurt ohtu ka naeru- ja kalakajakad ning mitu pardiliiki. VOOREMAA
