Lilled kõige kaunimale

Lillede kinkimine on üsna iidne komme ja keeruline on täpselt teada saada, millal ilu tähele panema hakati. Ju ikka kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Lilli kingitakse tänapäeval enamasti kahel põhjusel. Siis, kui tegemist on mõne tähtpäevaga, või siis, kui keegi meile väga meeldib. Vahel juhtub ka nii, et kingitakse sellepärast, et meeldib ja ka sellepärast, et on tähtpäev.
Naised meestele enamasti meeldivad. Meile kõigile meeldib ju seegi, et naised on ühiskonnas sama võrdsed kui mehed. Naistepäev kanduski meie tänapäeva nõukaajast, kus rõhuti ju mitte ainult ilule, vaid ka töökusele ning võimekusele. Ka lillesordid, mida mehed kinkisid, ei olnud õrnhaprad, vaid ikka jõulised. Nelgid ja mimoosid on siiani meie naaberriigis Venemaal eelistatumaid lilleliike, mida naisterahvastele kingitakse.
Tänases persooniloos portreteerime meie maakonna üht lilleõit, Laidi Zalekešinat, kes peale selle, et on terve oma elu elanud, töötanud ja ennast teostanud Mustvees, on ka tõeline rohenäpp, kes täie tõsiduse ja pühendumusega harib koduaeda ja teeb seda nii, et sellest räägib Lätimaagi. Teda ümbritsevad lilled.
Laidi on eriline veel selle poolest, et tal on õnnestunud ühendada kahte kultuuri – eestlasi ja venelasi. Naistepäev on hoolimata sellest, et sel on olnud võõras maik juures, suur püha mõlemale kogukonnale. Siin kehtib reegel, et üle tasub võtta kõik, mis on ilus. See käib nii naistepäeva kui ka lillede kinkimise kohta – teeme seda, kui on õige aeg ja võimalus, pigem tihti kui liiga harva.

blog comments powered by Disqus