Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik kõigile sõidukitele, et hüvitada liikluses kannatanule tekkinud kahjud. Küll aga on olukordi, mil kindlustusandja võib ka õnnetuse põhjustajalt kahjud tagasi nõuda. IIZI spetsialistid toovad neli olukorda, millega arvestama peaks.
Joobes autojuht
Levib müüt, et liikluskindlustusest ei ole roolijoodiku poolt tekitatud kahjude korral kasu. Kindlasti on oluline teada, et kannatanu hüvitisest ilma ei jää ning kindlustus nõuab selle hiljem joobes juhilt täies ulatuses tagasi. Liikluskindlustus hüvitab nii vara-, kui ka isikukahjud, kusjuures viimasega on kaetud ka matusekulud ning ülalpidamis- ja töövõimetushüvitis.
Iga autojuht peab sõitma vastavalt reeglitele
Reeglid liikluses on kõigile ühesed ning piirkiirusest kinni pidamine ühtviisi kohustuslik igale autojuhile. Juhul, kui õnnetus tekib kiiruse ületamise tõttu, võib kindlustusandja väljamakstud hüvitised süüdlaselt tagasi nõuda. Liiklusseadus ütleb, et kui kiirust ületatakse enam kui
41 km/h, siis tuleb kahjud täies ulatuses enda taskust kinni maksta.
Ole valmis selgitama
Nii süüdlane kui kannatanu peaksid kindlustust viivitamatult teavitama, kui on juhtunud õnnetus. Kui kindlustusandja soovib lisainfot – näiteks üle vaadata kahjustunud auto või küsib lisaselgitusi juhtumi kohta, siis neid soove eirata ei maksa. Selgitustest loobumise korral on kindlustusel õigus 30%, kuid mitte enam kui 640 €, kahjuhüvitisest tagasi nõuda.
Sündmuskohalt lahkumine
Õnnetuse järel sündmuskohalt lahkumise korral nõuab kindlustusandja süüdlaselt hüvitise täies mahus tagasi. Tihti lahkutakse, kui kannatanut sündmuskohal ei ole. Näiteks juhtudel, kui õnnetus leiab aset parklas või sõideti kogemata otsa hoopis liiklusmärgile. Paraku tuleb selliseid olukordi rohkem ette, kui arvata võib ning enamjaolt lahkutakse teadmatusest. Üldiselt ei ole autojuhid kursis, et ka liiklusmärki või tänavaposti kahjustades on kasu liikluskindlustusest ning kahjud hüvitatakse liikluskindlustuslepingu alusel.
30.11.2021
blog comments powered by Disqus
