Mullu märtsis loodud Jõgevamaa Koostöökojal on 68 liiget: 38 mittetulundusühenduse, 19 ettevõtja ja 11 omavalitsuse esindajat. Põhikirja järgi on ühenduse eesmärk maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele, harmoonilisele ja säästvale arengule kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse, kohaliku ettevõtluse ja tööhõive üldiste eelduste arendamine ning tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine. Mittetulundusliku koostöökoja loomist ajendas võimalus taotleda selle kaudu toetust Euroopa Liidu LEADER-programmist, mis on üks liikmesriikide maaelule suunatud fondidest. Sealt raha saamiseks peab omavalitsuste ning mittetulundus- ja ärisektori esindajatest koosnev tegevusgrupp jõudma piirkonna arengustrateegia koostamisel üksmeelele ja põhjapanevad projektid koostama.
“Oleme alles algusjärgus, projekti esimeses etapis, mille teostamiseks saime Euroopa Liidult PRIA vahendusel ligemale miljon krooni. Selle toetusrahaga peame edasi tegutsema: seminarid, koolitused, koostöö välispartneritega jpm, kuid põhiline on strateegia väljatöötamine. Järgmise aasta juuliks peab olema selge, mida tahame Jõgevamaa edasiarenguks üheskoos teha, mille jaoks programmi järgmisteks etappideks raha tahame. Just üheskoos, sest kui kõik kolm ? omavalitsused, ettevõtjad ja mittetulundusühingud ? pole kaasatud või ei jõuta üksmeelele, siis meile raha ei anta. Mida parema ja selgema strateegia me koostöökojale ja kogu maakonnale saame, seda rohkem raha siia tuleb. Võimalused on küllaltki suured, projektide elluviimiseks antav raha ulatub mitmesaja miljoni kroonini,” avaldas lootust Jõgevamaa Koostöökoja 11-liikmelise juhatuse esinaine Saima Kalev.
Praeguseks on koostöökojas kokku lepitud, et hakatakse tegutsema kahes strateegilises suunas: elukeskkonna parendamine ning uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses.
Soomes pakutakse külateenust
Soomlased on LEADER-programmiga tegelenud juba üle kümne aasta ja võrdlemisi palju ELi raha oma maapiirkondade elu edendamiseks ära kasutanud. Tänu hästi koostatud strateegiale ja projektidele on jäänud küladesse alles nii mõnedki külakeskused, pisikesed poekesed, kohvikud ja kooskäimiskohad, paadisadamad ning palju muud maaelus vajalikku. LEADER-programmi Varsinais-Suomen tegevusgrupi esindajad Juhani Tynjälä, Mia Puotunen ja Tauno Linkoranta olid lahked meile oma kogemusi jagama. Huvitav oli teada saada nende külateenusest: kui keegi vajab endale mõneks ajaks koduabilist, näiteks küttepuude lõhkumisel ja riita panemisel, saab ta seda koostöökoja kaudu tellida. Tehtud töö eest tuleb tal endal vaid osaliselt maksta, ülejäänu tasutakse projekti kaudu. Nõnda saavad nii mõnedki piirkonna töötud tööd ja abivajajatelgi lihtsam – abilisi pole vaja raha ja pudeliga ligi meelitada. Mitmed vallad annavad projektide teostamisega ka protsendita laenu. Et Euroopa Liidu struktuurfondidest tulev raha oleks kasutatud sihipäraselt, käiakse seda Brüsselist kontrollimas. Meilgi oli huvitav teada, millele on sealsed kontrollid pööranud erilist tähelepanu. Et uus EL programmiperiood 2007-2013 sätestab LEADERi rakendumist terves riigis ja euroliidu uutes liikmesriikides, siis oli soomlaste Jõgeval-käigu üheks eesmärgiks ka koostööpartneri leidmine. “Võib-olla saamegi nende välispartneriks, kuid eks me ise otsusta, milliste Soome, Läti ja Leedu piirkondadega asume koostööd tegema. Euroliidul on ju nõue, et liikmesriigid tegutseksid koos,” märkis MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Kersti Kurvits.
Isetehtud ilu elu
Meie koostöökojast huvitus ja pakkus koostööd veel teinegi sama programmi grupp Soomest. Eelmise nädala esmaspäeval olid Põltsamaal Viisari LEADERi rühma neli esindajat Saarijärvist. Neid huvitas, mida meil teevad ja on teinud ebatraditsioonilise kunsti harrastajad. Neil oli näidata üsna mahukas värvitrükis fotoalbum nende ITE- (Isetehtud Elu) kunstnike loomingust: omapärased aia- ja majakaunistused ja väikeehitised, käepärasest materjalist (roikad, vitsad, õled, klaaspudelid, vanaraud) fantaasiarikkalt kokku seatud skulptuurid, nikerdused, maalingud ja palju teisi nutikaid seadeid. Autoritele on vaid tingimuseks, et nad on iseõppijad ja pole kunstikoolis ega -ringis käinud. Koostöörühma juhi Arja-Leena Haloneni sõnul on neil edaspidine plaan teha isehakanud kunstnike ühisnäitusi ja kokkusaamisi ning üllitada uus fotoalbum. Sellesse programmi tahetakse liita ka Tartu- ja Viljandimaa koostöökojad. LEADER tähendabki seoseid erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel, põhineb võrdväärsel partnerlusel ning toetab elanike kogemuste ja kogukonna võimete kasutamist.
<P align=justify>ARDI KIVIMETS
