Lapsed pidasid mihklipäeva

Pühapäeval peeti mihklilaata Põltsamaa lossihoovis, kuhu olid lapsed oodatud nii pidutsema, võistlema kui ka kauplema. Igaüks sai oma nunnu näitusele tuua. Lapsed  tõid mitmesuguseid aed- ja juurvilju, mis oma aias kasvanud.

Paarkümmend last kauples kõikvõimaliku huvitava kaubaga- kodunt toodud mänguasjad, aga ka isetehtud pihlakakeed, mitmesugused klaasist ja klaasile tehtud tööd. Eriti pilkupüüdvad olid neljanda klassi tüdruku valmistatud mobiiltelefonikotid, mille eest tuli välja käia kolmkümmend krooni. Korraliku peegli sai endale soetada aga kõigest kolme krooni eest. Laadalt ei puudunud ka loterii lastele.

Põltsamaa kultuurikeskuse poolt korraldatud laadal mängiti ka lõbusaid võistlusmänge. Võistelda sai karkudel käimises, kartulikoti vedamises kui ka kartulite koorimises. Esinesid ka suuremad ja väiksemad rahvatantsijad, põles mihklilõke. Laadal oli näha ka mõnda soojalt rõivastatud koera, neist stiilseima leidmiseks oli välja kuulutatud võistlus.

Lapsed said oma müügioskusi proovile panna
Mihklipäeval peeti laata Pisisaare Algkoolis, kus lapsed tõid näitusele kodus kasvanud ?nunnusid?, samuti olid vaatamiseks väljas laste meisterdatud mehikesed ja loomad. Kõik eksponaadi väljanäitusele toonud said tänukirja.
Laadal olid kavas laadamängud, näiteks tuli kartuleid maha panna ja üles võtta, samuti pidi neid  koorida oskama.

Kõige rohkem meelitas aga lapsi laat ise: seal said nad oma müügioskusi proovile panna, samas ka ise põnevat kaupa soetada ja õppida rahaga ümber käima.  Pakutava kauba hinnad algasid  viiest sendist, maksimumhinnaks oli aga kehtestatud üks kroon. Laadal  pakuti näiteks saiakesi, kodus küpsetatud vahvleid, asju mida endal enam vaja ei lähe, samuti  viinamarjatomatitest  kaelakeesid.  Huvijuhi Maia Lepiste sõnul olid ehk kõige minevamaks ja atraktiivsemaks kaubaks meekärjed,  mis maksid  vaid viiskümmend senti tükk. Mihklilaada tegemistest võttis osa kogu koolipere, nii õpilased kui ka õpetajad ja teised kooli töötajad.

Aidus oli seenenädal
Aidu Lasteaed- Algkoolis oli aga reedeni  üleval sügisnäitus, mis ka mõneti mihklipäevale pühendatud. Juhataja Siiri Uusküla pandi  enamiku eksponaate välja juba eelmisel nädalal, kui lapsed käisid metsas matkal ja tõid sealt kaasa sammalt, seeni, puulehti ja muud põnevat, mis loodusest leida.

Et aga seened kaua värskena ei seisa, oli mihklinädalaks tulnud juba mõned eksponaadid välja vahetada. Metsaandidest valmistati toredaid kompositsioone.  Kodunt tõid lapsed kaasa  tomateid, kartuleid, porgandeid, sibulaid. Oli korjatud ka tammetõrusid, mille abil paljud eksponaadid hoopis teise tähenduse said.  Tähelepanu köitis näiteks kompositsioon ?Perekond Juurikas?. Erineva kuju ja lisanditega punapeedid kujutasid lapsi, ema ja isa.  Vaimukas oli ka prillidega kõrvits. Lisaks meisterdatud nunnudele olid väljas ka laste joonistused ja maalid, valdavalt sügiseteemalised.

Mihklipäevaks sai Aidu Lasteaed- Algkoolis üles ka vanema, eraldi majas oleva lasteaiarühma näitus, kus väljas kenad ikebanad ja sügisannid: porgandid, ebaküdooniad ja veel palju muud  huvitavat. Üks omapärasemaid eksponaate oli südamekujuline kartul. Käimasoleva seenenädala puhul oli võimalik vaadata ka laste valmistatud kleepetehnikas seenepilte. Seenenädalal loetakse ja räägitakse lasteaias seentest, samuti meisterdatakse neid ise: küll voolides, küll kleepides.  Kõiki, kes näitusele midagi tõid, peeti meeles medaliga.

Mihklipäevaga tähistas vanarahvas  suve lõppu ja talvisema, tubasema aja algust. Selleks ajaks pidid välitööd olema lõpetatud ja naised võisid alustada toas käsitöö tegemise ja kangakudumisega. Öeldi, et alates mihklipäevast peavad olema naised toas ja naerid koopas. Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes  karjatamishooaeg ja karjase tööleping ? karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist.

Tänapäeval  mihklipäeva eriti ei tähistata, küll aga tuntakse rahvapärast ütlust “igal oinal oma mihklipäev”. Seda kasutatakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või raske töö.
Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut.

Üheks  mihklipäeval traditsiooniks oli ka lõkke tegemine  Mihklitulelistel oli kaasas kaalikaid ja kartuleid, mida süte sees küpsetati.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus