Kuidas on see võimalik, et lugupeetud peaminister ja rektor leiavad, et ainult kõrgharidus on haridus? Kas kutsekoolist ei saagi haridust? Mida siis? Kas kutsekoolides õpivad rumalad, kes kõrgkooli ?sisse ei saa?? Kas kutsekooli õpetaja on rumalam kui ülikooli õppejõud? Tal ei ole ju vaja niipalju tarkust edasi anda, lõpetajad on ju nagunii ?kehva sissetuleku ja madala positsiooniga? inimesed. Ja seda aastal 2006!
Ma olen kutseharidusest, eriti maakutsekoolides, mõtisklenud juba kaua. Olen nende probleemidega tihedalt seotud Maaelu Edendamise Sihtasutuses, mis on nüüd juba neljandat aastat proovinud suunata noori kutsekoolidesse õppima, makstes neile heade hinnete ja õppetööst osavõtu eest riigi poolt antavale õppetoetusele lisa.
Kas kutseõpet on vaja?
Kas Eestis on kutseõppeharidust üldse vaja? Kuulen igal kohtumisel ettevõtjatega, et neil ei ole oskustöölisi. Ja kindlasti, vastupidiselt ülaltoodud arvamustele, ei ole küsimus selles, et neile makstaks vähe palka. Vastupidi, praegu saavad isegi suvel praktikal olijad sama palju või isegi rohkem kui mõni äsja kõrgkooli lõpetanud linnaettevõttes töötav noor. Ja paariaastase töökogemusega kutsekooli lõpetanu saab maal kindlasti rohkem kui 2-3 keskmist palka. Vaidlen vastu ka rektor Aaviksoole, kes ütles: ?Enamgi veel, minu arust on vastutustundetu nõuda haridussüsteemilt noorte koolitamist vaid kolme- kuni viieaastase perspektiiviga töökohtadele, kus juba praegu on palgatase vaid napilt üle miinimumpalga.? Maakutsekoolides ei õpetata erialasid, mille ?iga? on mõni aasta. Me kõik tahame süüa, ja süüa head eestimaist toitu. Selleks on vaja koolitada inimesi, kes meile toidu lauale tooksid.
Mulle meeldib väga ühe kolleegi küsimus (ja ka kommentaar sellele), mida ma olen paljudele esitanud. Kui Sul oleks poolteist miljonit krooni maksev Lexus, kas Sa usaldaksid selle juhtimise suvalisele inimesele? Reeglina vaadatakse mind sellise küsimuse peale nagu mõistuseta olendit ja vastus on selgelt eitav. Miks peaks siis maaettevõtja usaldama oskusteta töötaja kätte 2-3 korda kallimad masinad! Kõrgelt haritud inimene ei taha aga millegipärast maal nende masinatega töötada, tema tahab linnas ?inimressursse juhtida?.
Teine küsimus on see, kas noored lähevad ka peale lõpetamist maale elama ja tööle. Uuringud näitavad, et paljud maapiirkonnast pärit õppurid ei lähe maale tagasi, sest seal on igav ja linnas on rohkem võimalusi. Ehk peaks rohkem mõtlema sellele, kuidas maal infrastruktuuri parandada, et ka seal oleks kauplus, kohvik, kino. Ära ei tohi unustada ka teid ja bussiliine.
Et noored tuleksid maale
Kes peaks selle eest hea seisma, et meil oleks maale minna soovivaid noori? Ma arvan, et esmajärjekorras peaks see olema riigi ülesanne, et kõikides majandusharudes oleks olemas vajalik oskustööjõud ja inimesed ei elaks ainult linnades ega käiks maal peamiselt magamas või suvitamas. Ettevõtjad võiksid ise endale otsida kutsekoolist tööjõudu ja maksta neile lisa kokkuleppel, et lõpetaja läheb pärast lõpetamist tema juurde tööle. Õpilane saab ettevõtja juures olla ka praktikal ning sellega on loodud side tulevikuks. Loomulikult lisanduvad ettevõtjale jälle kulud, sest kohe tuleb maksta ka tulu- ja sotsiaalmaks. Kuna ettevõtjad teevad riigi eest ära osa tööst kutseõppe populariseerimisel ja toetamisel, siis võiks riik mõelda näiteks 5- või 7- aastasele üleminekuperioodile, mille jooksul ettevõtjate poolt kutseharidusse investeeritud, tegelikult annetatud summad oleksid maksuvabad. Investeeringute alla loetaks nii õpilastele makstavad stipendiumid kui ka materiaalne vara. On ju teada, et kutsekoolide õppevahendid on ajast ja arust ning väga raske on õpetada, kui töötama peab hakkama hoopis uuemate ja juba ka teistsuguste masinatega.
Miks on kutseõpet vaja? Sellele küsimusele on vist kõige lihtsam vastata: kõrgharidusega juhte on meil tööjõuturul küllaga, ilmselt jääb õige pea ülegi, kuid korralikku tööinimest tuleb tikutulega otsida. Ja ka siis ei pruugi leida.
Kuidas leida lahendust? Kõigepealt peab olema tahe ja arusaamine, et me ei tohi vastandada kutseharidust kõrgharidusele. Igasugune õppimine annab hariduse, kuid vaja on tööinimesi, kes vajaliku töö ära teeksid.
Tahe peab olema ka avalikkusel ja ajakirjandusel. Rohkem tuleks teavitada nendest noortest, kes on tublid tööinimesed. Tahaks ajalehtedest ja ajakirjadest lugeda tublidest inimestest, kes töötavad neis firmades, mis igasugustes TOP-ides figureerivad.
Thea Kaurla,
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige
