Mart Uudla, põllumees:
?Poliitikat ei tahaks ma küll ajada. Olen ikkagi elupõline põllumees ja vastaksin küsimustele, mis puudutavad maaelu, see on mulle südamelähedane. Tahan, et maaelu liiguks edasi, omal ajal sai ju selle nimel tööd tehtud. Kas see kõik just õige oli, suurmajandid ja sellised, kuid tootmine läks edasi. Pean maad toitjaks ja kahju, kui maa, mille puhastasid meie esivanemad võsast ja muutsid viljakandvaks põlluks, jälle võssa kasvab. Võrreldes teiste piirkondadega näeb Jõgevamaal sellist pilti õnneks vähem. Arvan, et maaelu hakkab edenema ainult siis, kui põllumees saab oma toodangu eest ka väärilist tasu.?
Mati Tikk, metsamees:
?Praegusel ajahetkel pean tähtsamaks küsimust, et kaua ma suudan olla veel selline, kes ma olen. Mõne aja pärast võivad tähtsustuda hoopis teised küsimused, kuid ma tunnen, et olen praegu parasjagu aktiivne, suudan luua ja elada, sellest tulenebki küsimus, et kaua veel. Teatud eas on sinu ?mina? juba paika loksunud ja pole vaja pidevalt ennast tõestada ja püüda paista paremana kui oled. Endale ei saa kuigi palju valetada. Meenub idamaine mõttetarkus, et kui oled sündinud näiteks kingsepaks, siis võid saada küll kingseppade kuningaks, kuid iial ei saa sinust kuningat. Meeleldi ei vastaks küsimustele, mis tekitavad nostalgiliselt ebameeldivaid mälestusi.?
Arvo Raudsepp, mees Tormast:
?Vastata võiks igale küsimusele, kui vaid vastust teaks. Oleksin õnnelik, kui suudaksin vastata küsimusele, mis on õnn? Kuna seda ma ei oska, siis on hirmus paha, kui keegi mult seda küsib. Teine teema on, kuidas olla inimene. Katsun sellele, kuidas seda teha, pidevalt vastata. Olen kolanud päris palju mööda maailma ja mägesid ning vaadanud, millised võimalused on inimeseks olla. Iga päev, iga tund esitab küsimusi, mis tuleb enda jaoks selgeks teha ja vastus leida. Uudishimu viib elu edasi, ainult enese tarkuse sees lähed hapuks ja pealegi on igav. Ei vastaks küsimustele, mis pole minu jaoks olulised.?
Ago Kallandi, maailmahuviline:
?Olen vastanud ja otsinud vastuseid väga paljudele küsimustele. Kuid kõike pole võimalik teada, ammugi meeles pidada, nii et paratamatult jäävadki paljud küsimused vastuseta. Minu üheks huvialaks on mälumäng, ja eks ma räägiksingi meelsamini just sellel teemal. Huvi maailma asjade vastu ja inimeste teadmised on tohutult kasvanud. Teadus ja tehnika läheb võimsalt edasi, kuid armas, et mu kodukoha ja Eestimaa ilu on jäänud paigale. Kahjuks ilmneb tehnika progressi kõrval küllaltki palju inimeste juhmust. Ükskõiksust ja saamatust kohtab ka suurematel kilvavõistlustel: esikolmikusse jõudnuid ei peeta isegi diplomi vääriliseks.?
Villu Piiling, vaatleja:
?Tahaksin vastata küsimusele ?Milleks me elame??ja seda väga täpselt, kuid on paradoks, et samas ma kardan seda küsimust kõige rohkem ja ei tahakski sellele vastata. Kui keegi küsib, et milleks ma elan, milleks kogu see värk, kus me sebime ? kes mõttetult, kes omaarust mõttega. Võib-olla saan elu mõttest, minu ja ühiskonna osast selles, vastata siis, kui käed rinnal ja viimne hetk käes ning pole enam mingit valikut. Alles siis on kogu su pagas käes ja võid öelda. Iga päev esitab nõnda palju küsimusi, et ei saa õieti magamagi jääda, sest ma ei tüdine endale küsimuste esitamisest ja nendele vastuste otsimisest ja leidmisest.?
Elmo Tilk, maamõõtja:
?Vastata saab ja võib ainult siis, kui sa tõesti tead ja oskad. Kui pole oma teadmises kindel ja vaid arvad, et see võib umbes nii olla, siis ei tohikski vastata. Seepärast ei tahakski ma vastata ühelegi küsimusele, sest õigeid vastuseid, absoluutset tõde pole olemas. Igal mehel on tõde oma mõõduga ja kõik arvavad, et nad teavad, kuigi tegelikult ei tea. Pean meeles üht reeglit: ära kippu vastama ja teistele oma tarkust peale suruma ja õpetama enne, kui sinult pole küsitud. Minu käest on küsitud küllaltki palju, on ka halvasti küsitud. Ise püüan esitada teistele võimalikult vähe küsimusi.?
Küsitles ja pildistas ARDI KIVIMETS
