Kuremaa lossis laulsid Eestimaa noored mehed

Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Jaan Ots juhatas hiidlased esmalt majutuspaika ja selgitas siis vastu tulnud Rapla koorijuhile Thea Paluojale, kuidas päev edasi kulgema hakkab.

“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…,” lauldi peeglisaalis, kus noormeeste selja taga tabas silm istumas ja noodiridu jälgimas ka Jõgevamaa Noorte Meeskoori dirigendid Küllike Joosingu ja Imbi Pärtelpoja. Kohalesaabumise järel oligi käsil esimene proov ning esimese lauluna asuti lihvima just Eesti hümni.

Eesti Meestelaulu Seltsi tiiva all
Korraldamiste, askelduste ja selgituste jagamise vahel leidis Jaan Ots viivuks aega lossi teisel korrusel pisut istet võtta ja kõnelda, saateks allkorruselt kostvad erinevas värvingus hümnihelid.

“Eesti Meestelaulu Seltsil on kaks eelistust ? poistekoorid ja noorte meeskoorid. Kui me ei taha, et umbes kahekümne aasta pärast oleks meeskoorid välja surnud, siis peame praegu tegema kõik endast oleneva, et noored mehed tulevikus laulda tahaksid,” rääkis Jaan Ots.

Noorte meeskooride laululaagritel on käsil viies hooaeg. Nendesse kooridesse kuuluvad peamiselt häälemurdest välja jõudnud gümnaasiumiealised noored. “Nii noortelt meestelt ei saa veel väga head lauluhäält nõuda. Kui aga lauljaid on koos juba umbes 150 ringis, on laulul juba väga hea kõla ja laulumees võib kogeda, et tema suhteliselt tagasihoidlik hääl annab koos teistega väga hea hääle,” kõneles Jaan Ots kooslaulmise mõjust ja võimust.

Tegelikult nõuavad nii laululaagrid kui ka kooride alleshoidmine suurt tööd ja raha. Maakonnakoorid ongi täielikult Eesti Meestelaulu Seltsi rahastada. Noorte meeskoorid tegutsevad nüüdseks peaaegu kõikides maakondades, kusjuures ühendatud on Võru- ja Põlvamaa ning Ida- Ja Lääne-Virumaa koorid.

Poistekoore on aga Eestimaal palju. Juba ainuüksi ees seisvale laulupeole kandideerib üheksakümmend poistekoori. “Teist sellist Euroopa riiki ei teagi olevat, kus poistekoore Eestist rohkem oleks,” märkis Jaan Ots.

Töö ja vile koos
“Kui noormeestele anda valida, kas laulukoor või korvpall, siis muidugi valivad nad korvpalli. Siin oleme mõlemad alad ühendanud. Saab ka ujuda, tervelt kolm tundi on ujula lauljate päralt. Peame maha ka kooridevahelised korvpallivõistlused. Kuremaa saigi seekord valitud eelkõige sellepärast, et siin on soodsad sporditegemise võimalused,” kõneles Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedaja.

Reede õhtul oli aga laulumeestel kohtumine noore lauljatari Liisi Koiksoniga, kes ka kontserdi andis.

Muidugi kulus enamik ajast ikka lauluproovidele. Võeti läbi laulud “Eesti muld ja eesti süda”, “Kikilips”, “Mats alati…”, “Ema süda”, Veljo Tormise “Meremeeste laul” ja “Lorilaul” jt. Laupäevaks jõudis Kuremaale ka laulupeo üks üldjuhte Jüri Rent.

“Nendest poistest ja meestest ei saa pätte ega narkareid. Eesti eliit aga küll, moraalses mõttes kindlasti. Kooris õpitakse kollektiivis suhtlemist ja üksteisega arvestamist. Oleme kõigiti püüdnud noortele laulumeestele ka isamaalist kasvatust anda,” rääkis Jaan Ots.

Koori töö kvaliteedi määrab aga tema sõnul dirigent. Jõgevamaa Noorte Meeskoori dirigentidega kohtus ta laululaagris näost näkku esimest korda ja loodab, et koostöö hakkab hästi laabuma.

Pealegi on Lauri Breede lubanud noortele koorijuhtidele olla moraalseks toeks. “Mõistva suhtumise ja koostöö eest on Eesti Meestelaulu Seltsil põhjust olla tänulik ka Jõgeva kultuurikeskuse direktorile Airi Rütterile,” märkis Jaan Ots.

VAIKE KÄOSAAR