Kurb tõsiasi: tööotsijad ei leia tööandjat lihtsalt üles

Jõgeval pehme mööbli tootmisega tegelev Softcom OÜ on juba pikka aega oma meeskonda konstruktor-tehnoloogi otsinud, kuid ei leia sobivate oskustega töötajat.  


Konstruktor-tehnoloogiks saab õppida Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva ja tekstiili instituudis rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia erialal. Õpe kestab neli aastat ning lisaks üldainetele keskendutakse ka õmblustoodete valmistamise ideedele ning valmistoodangu müügile, mis hõlmab toote kujundamist, tehnoloogiaid ja tootmise organiseerimist. Ühele kursusele võetakse vastu 30 tudengit.

Softcom OÜ juht Priit Pettai sõnul oleks konstruktor-tehnoloogi ametikohale ideaalne just selle eriala lõpetanu, kuid sellist kõrgkoolist tulnud spetsialisti on raske leida. Selle mure lahendamiseks otsustas Softcom, et toetab tehnilist disaini ja tehnoloogiat õppivat tudengit rahaliselt eeldusel, et toetuse saaja pärast kooli lõpetamist neile tööle tuleb. „Me oleksime valmis ka elukohta pakkuma, näiteks Jõgevale või Tartusse,“ lubas Pettai. Tema sõnul on tehnoloog-konstruktori eriala rahvusvaheline ja selle ala spetsialistide palgad on kõrged.  „Õmblustehnoloogi palgatase on vahemikus 1000-1500 eurot. Pehme mööbli tehnoloogi palk, kui ta tunneb nii õmblus- kui karkassitöid, on 2500 kuni 5000 eurot,“ rääkis firmajuht. Hoolimata palkadest ja pidevast suhtlusest kooli, õppejõudude ja vilistlastega, jäävad tööpakkumisportaalidesse pandud kuulutused aga vastuseta.

Neljas tööstusrevolutsioon

„Räägitakse neljandast tööstusrevolutsioonist. Seda laadi töökohtadel ja ettevõtetel nagu meie on tööd nii palju, et me ei jõua seda ära teha. Täna on meil valikuid, kuhu turgudele minna, ja  just praegu on selles tööstusharus ajaloo parimad aastad,“ sõnas Pettai.

Samal ajal, kui teised pehme mööbliga tegelevad ettevõtted loovad oma brändi, Softcom selle poole ei püüdle. „Suured oma brändi tegevad ettevõtted on sellest loobunud või loobumas – ajad on natuke edasi läinud,“ märkis Pettai, selgitades, et Softcom on keskendunud pigem brändide ülesehitamise kaasaaitamisele. Üks tuntumaid on Eesti bränd Oot-Oot, kelle toole võib leida näiteks ka presidendi lossist. „See on selline koostöö, mida me otsime ja mille üle oleme uhked. Me olime kohe algusest nende juures ja olemegi nendega koos arenenud,“ sõnas Pettai.

Mahutootjast keerulise tootmise juurde

Softcomis valmistatud tooted liiguvad juba täna ka näiteks Singapuri, Pariisi, Madridi ja New Yorki. „Me oleme absoluutsele tipule väga lähedal,“ kinnitas Pettai. „Täna käivad meil kliendid, kes ei ole isegi diivaniäris, vaid disainivad näiteks köögitarvikuid, kuid tahavad lisada juurde köögimööblit ning soovivad, et meie oleksime nende tootjad,“ rääkis firmajuht, lisades, et veel sellel aastal soovitakse alustada ka porolooni valamisega.

Softcom on Pettai sõnul teinud viimase viie aastaga hüppe. „Odavast mahutootjast oleme jõudnud keeruka tootmise juurde, sest oleme endale valinud keerulisi kliente,“ selgitas ta.  Keeruliseks kliendiks peab ta neid, kes soovivad väikepartiisid, kel on lühikesed tarneajad ja kes eelistavad oma tooteid ise disainida. „Me otsime teistsugust äri, vaatame kliendile silma ja otsime sealt, kas tal on potentsiaali koos meiega kasvada,“ selgitas Pettai, miks ta ei soovi ka tulevikus Softcomiga oma brändi looma hakata. „Me ei eelda, et me teame kvaliteedist või disainist kõike, seepärast laseme seda osa disaineritel teha ja neil tooteid oma näo järgi kujundada,“ ütles ta.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus