Kunstnik Robert Suvi kinkis kirikule ikooni

Ülestõusmispühade eel kinkis kunstnik Robert Suvi Kaarepere õigeusukirikule enda maalitud ikooni. Kaarepere kogudust teeniv preester Stefan Ots pühitses selle esmaspäeval, mil õigeusukirikutes tähistati teist ülestõusmispüha.

 

Jõgeva alevikus elav Robert Suvi on tuntud vitraaži- ja maalikunstniku ning kunstipedagoogina: praegu õpetab ta Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis tulevasi maastikuarhitekte. Kaarepere kirikuga on tal oma suhe: nii tema ise kui ka paljud tema sugulased on selles kirikus ristitud, vanaema, ema ja vend ka sealsele kalmistule maetud.

Mind ei ristitud imikuna, vaid umbes viieaastasena,” meenutas Robert Suvi. Mälestus sellest sündmusest on minu esimene kirikuga seonduv mälestus üldse.”

Kaarepere kirikule ikooni kinkima ajendas kunstnikku asjaolu, et kuus aastat tagasi varastati sellest pühakojast kaheksa ikooni ning nende asemel seisavad nüüd enamasti trükitud ikoonipildid.

Mõtlesin, et maalitud ikoon on ikka väärikam,” ütles Robert Suvi.

Ikoonikunstiga puutus ta enda sõnul lähemalt kokku aastakümneid tagasi kunstiinstituudis ehk tänases kunstiakadeemias õppides.

Üheks esimese kursuse õppeülesandeks oligi ikooni maalimine, kusjuures me kasutasime selle juures puutahvleid ja munatemperavärve nagu vanad meistridki,” meenutas kunstnik.

Kaarepere kirikule kingitud ikoon on maalitud (kindlate kaanonite järgi ikooni loomist nimetatakse tegelikult mitte maalimiseks, vaid kirjutamiseks) siiski õlivärvidega ja lõuendile. Kui kinkimise ajal oli ikoonil ümber tagasihoidlik valge raam, siis pühitsemise ajaks oli koguduserahvas selle uhkema kuldraami vastu välja vahetanud. Selles nägi taies tõesti ikoonilikum välja.

Meie kultuuriruumis tuntakse neljakümmend Jumalaema ikooni tüüpi,” ütles Kaarepere koguduse vanem Georg Allik. Selle ikooni võiks ehk Kaasani tüüpi ikooniks kvalifitseerida: üheks selle tunnuseks on,  et Jeesuslaps toetub Jumalaema põlvele.”

Üks Kaasani Jumalaema ikoon jäi kuue aasta taguse varguse ajal imekombel ka kogudusele alles.

Ikoonid viidi tookord altariakna kaudu kirikust välja. Kappraamid, millesse ikoonid paigutatud olid, jäeti põõsa alla maha ning koos nendega oli maha jäänud ka üks ikoon,” meenutas Georg Allik. N-ö ilmalik seletus sellele seigale on, et juuli teisel poolel, kui vargus toime pandi, on ööd juba suhteliselt pimedad ning vargad ei näinud seda ikooni. Kristlik seletus oleks aga selline, et ikoon lihtsalt ei tahtnud varastega kaasa minna. Õnneks ei puutunud vargad tookord ikonostaasis asetsevaid ikoone, vaid võtsid ainult need, mis seinal rippusid.”

Georg Alliku sõnul saadi vargad tookord ka kätte ning nendeks osutusid kaks noort leedulast. Ikoonivaraste süüasja käsitleval kohtuistungil Pärnu kohtumajas küsitud noormeestelt sedagi, kas nad ise jumalat usuvad. Üks neist vastanud jaatavalt.

Ju siis ei pidanud katoliiklikust Leedust pärit mees õigeusukirikust varastamist väga suureks patuks,” arvas Georg Allik, kes pealtvaatajana kohtuistungil viibis.

Ikoon on vaade tulevikku: me näeme sellelt, mis meid pärast surma ees ootab,” ütles preester Stefan Ots. Loodame, et täna pühitsetud ikoon n-ö tööle hakkab ja täidab eesmärgi, milleks see loodud.”

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus