Künd kui mitmetahuline kultuurinähtus

18.–19. septembril toimuvad Jõgeva vallas Kuremaal Eesti künnimeistrivõistlused. Sündmuse lähenemine loob põhjuse mõtestada lahti künd, mis pole mitte ainult põline põllutöö, vaid mitmetahuline kultuurinähtus.


Jõgevamaal ja künnil on tugevad seosed. Kauaaegne teleajakirjanik, põllumajandussaadete autor ja filmilooja Mati Narusk on seoses oma filmiga „Kivi sahka“ avaldanud Maalehes arvamust, et meie legendaarsetest künnimeestest rääkides peame alustama Kalevipojast.
Eeposekangelane on muistendite järgi vagusid kündnud mitmetes Eestimaa paikades, samuti Jõgevamaal, ennekõike Vooremaal. Meie maakonna üheks monumentaalsemaks kunstiteoseks on Tauno Kangro skulptuur „Kalevipoeg kündmas“ Põltsamaal Sõpruse pargis.
Tormas noorusaastad veetnud Carl Robert Jakobson, kes ärkamisajal sai tuntuks ka põllumajanduse edendajana, soovitas kasutusele võtta hõlmadra. Selle eelise tõestamiseks, olles Pärnu Põllumeeste Seltsi president, organiseeris ta 10. augustil 1874 Vändras Eesti esimesed künnivõistlused.
Kuna hõlmadra kasutusele võtmine taludes on seotud Jakobsoniga, siis hakatati seda tüüpi atra kutsuma Jakobsoni adraks.
1984. aastal paigaldati esimeste Eesti künnivõistluste mälestuseks Pärnu, Paide, Viljandi teeristile künnikivi. Sündmuse 130. aastapäeva tähistati Tormas Carl Robert Jakobsoni künnipäevaga, mille korraldasid Torma vald, Torma Põllumeeste Selts, Torma Maanaiste Selts ja Eesti Künniselts. Patrooniks oli toonane president Arnold Rüütel, üheks kaasaaitajaks Kasepäält võrsunud majandus-ja poliitikategelane Jüri Kraft.
Torma kandist on ka pikaajalised Eesti tippkündjad Raido Kunila, Maido Paju ja tema poeg Marko Paju.
Tänavu 29. märtsil täitus kolmkümmend aastat Eesti Künniseltsi loomisest, üheks asutajaks oli toonane Jõgeva Agrotööstuskoondise (ATK) tehnikajuht, tänane ettevõtja Arvi Tammel.
Juba 1989. aastal osalesid Eesti kündjad esimest korda Norras maailmameistrivõistlustel. Ehkki Eesti oli veel Nõukogude Liidu liiduvabariik ,heisati võistlusplatsil sinimustvalge lipp.
1992. aastal tõi Arvi Tammeli loodud aktsiaselts Eestisse esimesed Kvernelandi adrad, nende hulgas ka esimese pöördadra.
Künnivõistlused Kuremaal on kummardus ka tuhandeid põllumehi koolitanud Kuremaa põllutöökoolile ja tehnikumile, mis tuleval aastal tähistab 100. aastapäeva.
Künnivõistlusi on peetud teisteski Jõgevamaa paikades. Agronoom ja ajakirjanik Heino Laiapea kirjutab, et 1965. aasta üle-eestilised võistlused toimusid Adavere näidissovhoosis.
Ta lisab, et Eesti Raadio põllumajandussaadete toimetaja Kaljo Jaagura (võrsunud Jõgeva vallast) meenutab Kehtna künnivõistlusi kui üht meeldejäävamat ja huvitavamat seika oma mitmekümneaastases töös.
Mõistet künd ei kasutata mitte ainult põllumajanduses. Räägitakse ka kultuuri- ja hariduspõllu kündmisest. Huvitav on märkida, et 14. aprill, mis on rahvakalendris künnipäev, on tänapäeval kuulutatud kooliõpilastele õues õppimise päevaks.
Sarnaselt korrektselt küntud põlluga peab kvaliteetselt toimiv ja kaunis välja nägema iga asi, mis inimene oma mõtete ja tegudega loob. Ja viljakust pole vaja mitte ainult põllul, vaid kõikides eluvaldkondades.

JAAN LUKAS, ajakirjanik

blog comments powered by Disqus