Anne-Ly Kersten, kolme lapse ema Kuristalt:
“Mõni purk pohla-, tikri- ja õunamoosi on juba tehtud. Ise ma väikese lapsega ei saa metsa minna, kuid isa hoolitses selle eest. Ta on metsamees ja marjakohad teada, kuid temagi ei leidnud tänavu mustikaid. Vaarikaid leidsin siinsamas metsaveeres jalutamas käies, kuid mitte nii palju, et saanuks moosi teha. Toormoosi teen väga vähe. Ma keedan moosi nii, nagu seda mu vanaema tegi, ja säilib hästi. Mahlategija ma ei ole, lapsed on veel väikesed ega taha haput juua. Kurke pole ma seekord kuigi palju sisse teinud, sest tänavu olid turul kurkidega kehvad lood ja jätsin ostmata. Kapsa, porgandi ja kartuli varumise aeg on veel ees, eks ma ostan need naabrite käest. Otse kasvatajalt ja terve talvevaru korraga ostes tuleb odavam.”
Heino Roots, valvur Puurmanist:
“Midagi juba on, kuid tänavu on kehv marja-aasta nii aias kui metsas. Sõstraid on samuti kasinavõitu ja mari jäi väikeseks. Lootus on õunte peal, puud on juba mitu aastat järjest õunu täis. Moosi ja mahla teeb perenaine, kuid metsamarjad ja seened korjan mina. Soolamiseks pole seeni veel saanud, kuid puravikke ikka on. Vanasti, kui Puurmanis veel kokkuost käis, siis korjasin pohla, mustikat ja jõhvikat ka müügiks. Hind läks iga aastaga alla ja nii kadusid müüjad ja koos nendega ka kokkuostjad. Jõhvikale pole veel jõudnud, kuid räägitakse, et mari pidavat olema peenike ja pole veel päris valmis. Jõhvikata pole ma kunagi jäänud, kuigi mõnel aastal olen saanud vaid paar liitrit.” Liina Pärlin, Nora ema Jõgevalt:
“Moosi ja mahla ma ei tee, neid saan poest. Kõige parem on Meie Mari murakamoos: maitseb nagu mesi, ja kui mõnus on neid seemneid krõbistada! Mahladest on kõige paremad ploomi-, kirsi-õunamahl. Olen üsna väike mahlajooja, rohkem istub mullita pudelivesi. Sügavkülmiku olen tänavu küll maasikaid, vaarikaid, mustikaid, astelpaju ja muid marju kõvasti täis saanud, osa marju tuli viia koguni naabrinaise külmkappikappi hoiule. Külmutatud marju on ju palju tervislikum süüa kui mingit magusat moosi. Liha ja igasuguseid toiduaineid pole praegusel ajal mõtet koju külmikusse varuda, sest poes on ju pidevalt kõike värsket saada. Kõrvitsasalatit teen ma küll, ilma selleta ei kujuta ma talve ettegi. Kõrvitsat ei tee ma purki mitte äädikaga, vaid ebaküdooniaga ? nii on maitsvam ja tervislikum.”
Tiina Nõmm, kokk Palalt:
“Kõik hoidised pole veel tehtud. Köögiviljasalatit, kuhu läheb põhiliselt kapsas, siis natuke porgandit, sibulat, paprikat, tomatit ja mitmeid maitseained, hakkan alles tegema. Tomati-paprika-sibulasalat on juba purkides ja marineeritud kurgid samuti. Talvel lähevadki need kurgid kõige paremini ja iga päev peab olema ka salat laual. Suurem vaaritamine jäi õnneks ära, sest mahla ja moosi ma ei tee ? vana tagavaragi veel alles ja hästi säilinud. Natuke maasika toormoosi sai siiski sügavkülma pandud ? ja oligi kogu moos! Ega külmikut saagi marju täis ajada: seale, keda ületalve ei peeta, peab ka ruumi jääma. Tööl vaaritan niigi iga päev, seda kodust keetmist enam nii väga ei tahagi. Ja ega noored seda moosi väga palju enam söögi ? poes ju värskeid ja igasugu eksootilisi puuvilju talv läbi saada.”
Mare Käo, öövalvur Luua Metsanduskoolis:
“Keldris on veel küllaltki palju eelmise aasta moose ja mahla. Õunu on tänavu vähe ja ongi rahulikum, et pole vaja jälle mahla teha. Tavalist moosi ma ei teinud, vaid midagi marmelaadi taolist: panin punase ja musta sõstra kokku ja ajasin läbi sõela. See on küll aeganõudev töö, kuid nii ei jää sinna seemneid ja kesti sisse ja tuleb mõnusalt maitsev nagu marmelaad. Metsas meeldib mulle marjul ja seenel käia, kuid sel suvel oli tuleohtlik aeg ja ei tohtinud metsa minna. Eriti meeldib mul mustikal käia, aia- ja metsvaarikaid kasvab kodus isegi. Maasikaid ka, kuid nende ajaks ei jõudnud ma endale sügavkülmkappi veel muretseda. Talveks tuleb veel kurke marineerida. Mingit kindlat retsepti mul ei ole, kuid alati on tulnud head kurgid.”
Eevi Treial, Võidu talu perenaine Sääritsa külast:
“Viimati tegin aroonia-kirsisiirupit. Oli veel mõni hiline kirss ja kirsilehti pani ka maitseks juurde. Puhast kirsimahla sai juba varem tehtud. Punasest sõstrast tegin mahla, vaarikas ja mustsõstar läks moosiks. Õunu on mul palju, nendest tuleb mahl. Ei tea, kas tänavu hakkangi veini tegema, mul veel vanastki pool alles. Hulga aega läks astelpaju korjamisega, see on natuke ebameeldiv tegevus, sest pajul on ju teravad okkad. Astelpaju on praegu sügavkülmas, kui aega saan, siis teen moosi või pressin mahlaks. Kapp ongi kõiksugu marju ja moose täis, ainult sööjaid on vähe. Igal aastal ütlen, et tänavu enam ei vaarita, kuid nagu marjad valmis, hakkab see töö pihta. Ju on see vana harjumus kõvasti küljes.”
ARDI KIVIMETS
