Kroon oli käibel vaid 18 aastat

Maakondliku rahareformikomisjoni esimees, maavanem Priit Saksing vastutas,  et üleminek rublalt kroonile igas mõttes hästi õnnestuks.

“Rahavahetuspäeval sõitsin Jõgevamaal ringi ja külastasin erinevatesse omavalitsustesse loodud rahavahetuspunkte. Nende tööd turvasid politseinikud. Rublade kroonideks vahetamine laabus Jõgevamaal ladusalt ja ebameeldivusteta.  Leidus küll inimesi, kes soovisid n-ö surnud hingede abil endale rohkem kroone saada.

Minu “paremaks käeks” rahareformi teostamisel oli riigile allunud panga juhataja Jaan Klaarman. Kui tollal oli veel vähe  tänapäeva mõistes professionaalseid pangandustöötajaid, siis Jaan Klaarman oli oma valdkonnas igati kompetentne ja suutis ajaga edukalt kaasa minna.

Erialalt metsamehena on mulle südamelähedane fakt, et krooni tagatiseks võeti Eesti mets.   Ilusa isamaalise sündmusena on meelde jäänud Ugalas peetud krooniball.

Riigi seisukohalt tuleb pidada oluliseks, et pärast krooni kehtima hakkamist õnnestus taastatud Eesti Pangal oma valdusse saada  ajavahemikul 1918-1940 pangale kuulunud kuld.

Eesti oma rahast hakati aga rääkima pärast IME (Isemajandav Eesti) põhimõtete väljakuulutamist. Rubla väärtus oli  märkimisväärselt langenud.  Algul tõi üleminek kroonile kaasa kolossaalse hinnatõusu. Palgad olid väikesed ja kroone nappis. Pessimistid prognoosisid, et kroon on ajutine. Et kroon kõigest  18 aastat püsib, seda ei osanud aga siis küll vist keegi arvata.”

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus