Ettevalmistusi Kiigemetsa kooli esimesteks olümpiamängudeks alustati täie hooga juba aprillikuus. Ikka selle nimel, et mängudel oleks tõelist olümpiahõngu ning et valmistumise käigus saaksid asjaosalised olümpiamängudest võimalikult palju teada. Õpiti tundma olümpiamängude ajalugu, korraldati kooliolümpiamängude maskoti konkurss, valmistati karikaid, medaleid, lippe, olümpiateemalisi stende jne.
Kauaks meelde jääv elamus
Esmaspäev, 8. mail jääb ilmselt väga kauaks meelde kõikidele, kellel oli võimalus kooli olümpiamängude avamisele kaasa elada. Nagu olümpiamängudel ikka, algas avatseremoonia rongkäiguga. Kõige ees maskott Leegi, seejärel reipa muusika saatel oma lippudega kõik klassid koos õpetajatega. Kooli huvijuht Merje Talistu tutvustas tulijaid ning pealtvaatajad ergutasid sammujaid hurraahüüetega.
Olümpiamängude avasõnad ütles maavanem Aivar Kokk, kes märkis, et Kiigemetsa kool on üks väheseid Eestimaal, kus on oma olümpiavõitjad, Naganos eriolümpiamängudel medaleid võitnud poisid. Maavanem andis “dopinguna” võistlejatele Kalevipoja komme ja kutsus hiljem kohalikku parki tamme istutama. Seegi komme kuulub ju pärisolümpiamängude juurde. Spordiühingu Jõud esimees Kalju Valdmets tuletas meelde, et võisteldes on tähtis austada iseennast ja vastast ning andis mängude projektijuhile kooli õppe- ja kasvatusala juhatajale Tuijo Küütsile väljajagamiseks magusaid olümpiamedaleid. Omamehelikult tervitas olümpialasi spordi- ja rännumees Ants Paju. Eesti Eriolümpia direktori Laive Poska eestvõttel loeti koos kõigile tuttavat vannet: “Las ma võidan ja kui ma ka ei võida, olen ma siiski andnud endast parima”. Kujukalt viie olümpiarõngaga tantsuga astusid ette õpetajad. Olümpiamängude lipuna heiskasid Eesti Eriolümpia lipu Naganos käinud tublid kooli sportlased koos treeneri ja kehalise kasvatuse õpetaja Reino Hobolaineniga. Olümpiatule süütamise au oli projektijuhil Tuijo Küütsil ja tublil spordipoisil Sven Paulusel. Reino Hobolainen treenerite ja Enno Rakojed sportlaste nimel lugesid ette vannet, lubades austada ja järgida neid reegleid, mille järgi olümpiamänge peetakse. Pingete mahavõtmiseks järgnes väike kultuuriprogramm laulupoistelt, tantsutüdrukutelt omaloodud tantsuga jne. Pärast seda kutsuti kõik istuma päikesepaistelisele murule, et koos Ants Pajuga asuda juttu puhuma ja järgnevateks võistluspäevadeks vaimu ette valmistama.
Tõsised ja naljakad spordialad
Kolmel järgneval päeval käisid tõsised võistlused abikoolil Paduvere staadionil, toimetulekuklassid aga võistlesid Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil, kus selle kooli XI klassi õpilased kõik võistlejad oma ?efluse alla võtsid. Lisaks sellele kestsid oma koolis saalihokivõistlused. Naljakate ja lõbusate võistlustega selgitati välja parim kooli töötaja. Pärast CD-kettaga kettaheidet, lestajooksu, hüpitsaga kaugushüpet jms selgus, et konkurentsitult parimaks osutus ei keegi muu kui ainus meesvõistleja Reino Hobolainen.
Neljapäeval oli pidulik kokkuvõtete tegemise päev. Võistlejatele anti osavõtumedaleid ja jagati igasuguseid tiitleid, omatehtud karikaid, tänukirju rõõmsamatele, visamatele jne. Ranget paremusjärjestust ei seatud, sest asjad olidki just nii korraldatud, et tähtis polnud võit, vaid osavõtt.
VAIKE KÄOSAAR
