Koolieelikute päev Jõgeva Ühisgümnaasiumis

Tänavu toimus koolieelikute päev 12. veebruaril ja sellest võttis osa kokku 60 last lasteaedadest Karikakar, Rohutirts, Päikesejänku ja Karukell. Näidistunde andsid õpetajad Ester Meerja, Ilme Kraaner, Kirsti Soosaar, Ly Kittus, Eha Rosin ja Silja Piir.

Lasteaiast kooli

Päev algas kogunemisega Jõgeva Ühisgümnaasiumi aulas ja selle avas tervitusega direktor Jüri Toit. Lisaks kooliga tutvuma tulnud lasteaialastele olid kohal ka koolipere kõige nooremad.

Et kogu ettevõtmise eesmärk oli tutvustada neile, kes juba järgmisel aastal ise õpilastena kooli tulevad, varakult koolimaja ja klassiruume ning anda ettekujutus õppetunnist, mahtus pooleteise tunni pikkusesse kavasse nii pidulik sõbrapäeva kontsert-aktus kui ka näidistund, milles kohtusid suuremad ja väiksemad sõbrad.

Lasteaialapsed olid kooli tulnud kasvatajate juhatusel, kuid mõnel lapsel oli kaasas ka vanemad. Päeva üks korraldajatest, algklassiõpetaja Ester Meerja rääkis Vooremaale, et Jõgeva Ühisgümnaasiumis käib kord nädalas koos ka koolieelikute rühm, milles on selliseidki lapsi, kes lasteaias ei käi. Koolieelikute päeval olid ka selle rühma lapsed teistega koos kooliga tutvumas.

?Kui pere on toetav ja laps ise tubli, ei erine kodune laps oma arengult ja ettevalmistuselt kooliks lasteaialapsest,? ütles Meerja. Siiski on kodus kasvavad lapsed täna pigem haruldus ja enamik koolieelikuid käib ikka lasteaias.

Ka raamat võib sõber olla

Algklassiõpilaste ette kantud näidend rääkis sõprusest ja see oli kokku pandud väikeseks dramatiseeringuks niisugustest ülipopulaarsetest lasteraamatutest nagu ?Karlsson katuselt?, ?Tuhkatriinu? ja ?Lumekuninganna?. Esinesid ka kooli mudilaskoor ja poistekoor.

Seejärel läksid koolilapsed oma klassidesse, muusikaõpetaja Silja Piir jäi aga väikeste külalistega veel  mõneks ajaks saali mängima. Samal ajal valmistusid koolilapsed koos oma õpetajatega koolieelikutest sõpru klassides vastu võtma.

Lapsed jaotati kuueks rühmaks. Iga mudilane sai korvist valida ühe südame. Neid oli seal kuut värvi ja nii korjas iga õpetaja ühte värvi südamed valinud lapsed kokku. Iga õpetaja sai oma klassi lisaks  kümme last. Õppetund koos külalistega oli tavalisest lühem ? vaid 30 minutit. Neis keskenduti koolikorra tundmaõppimisele ja räägiti sõprusest.

Koolis tuleb kätt tõsta

Õpetaja Ilme Kraaneri kinnitusel oskasid väikesed lapsed päris hästi lahti seletada, kes võiksid olla sõbrad. Sõber on see, kes abistab. Abistaja võib olla mõni teine laps, isa või ema, aga ka koduloom. Ka lemmikraamat saab olla sõber . Õpetaja Kraaneri sõnul tõid lapsed toredaid näiteid, olid aktiivsed ja loovad ning teadsid, et koolis tuleb tõsta kätt.

Ilme Kraaner viis vestluse läbi vaid väikeste külalistega, tema IIb liitus tunniga alles lõpupoole, üllatades pisemaid sõbrapäeva tervitusega.

Kõik lapsed said tänukaardi. ?See on meil nüüd juba teist aastat välja antav tunnistus. Iga laps saab sellise kaardi, kus on tekst, et ta on võtnud osa Jõgeva Ühisgümnaasiumi  koolieelikute päevast ?Lasteaiast kooli?. Põnevust lisab seegi, et sellele kaardile peab iga laps ise oma nime kirjutama,? rääkis Ester Meerja.

Lasteaialapsed said kingituse ka kolmanda klassi lastelt, kes olid valmistanud lõngast tutitehnikas kaelaehte. Õpetaja Kirsti Soosaar rääkis oma tunnis lastele aga hoopis valentinipäevast. Nii said lapsed teada ka  sõbrapäeva nime all tuntud päeva algse tähenduse. Valentinipäeva sümbolitega tutvumine käis ikka mängu ja viktoriini abil ning tunnis olid koos nii koolilapsed kui koolieelikud – iga suur sõber sai endale väikese sõbra kõrvale.

Lugemisoskus lasteaiast

Lastega kaasa tulnud kasvatajatel oli võimalik valida, kas minna lastega koos tundi või olla koos kohvilauas ja tutvuda esimese klassi õppekirjandusega. Ester Meerja kinnitusel leidus nii neid, kes soovisid tundi minna, kui ka neid, kes eelistasid õppekirjandusega tutvuda ja omavahel vestelda.

?Kasvatajad jäid kuuldavasti päevaga rahule, sest nad said selge ülevaate, mis lapsi sügisel ees ootab ja milliste raamatute järgi õppima hakatakse,? ütles Meerja. Näiteks sai selgeks see, et laps peab kooli tulles juba korralikult lugeda oskama.

Kasu oli päevast nii koolile kui lasteaiale. ?Koolilastele oli muu hulgas ka tore näha oma endisi kasvatajaid, isegi neljas klass jooksis oma endiste kasvatajate juurde, väiksematest rääkimata,? rääkis õpetaja Meerja.

Aprillis on samas koolis avatud uste päev lastevanematele. Sügisest alustab Jõgeva Ühisgümnaasiumis kooliteed kaks klassikomplekti mudilasi.

?Raske ütelda, mille järgi kooli valitakse. Vahest selle järgi, millise kooli vanemad ise on lõpetanud, või siis selle järgi, kus näiteks sõbranna laps õpib. Kindlat valemit küll ei ole,? ütles Ester Meerja.


JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus