Nii linn kui ka vald on tehase käivitamisel toeks olnud ja Konesko juhatuse esimees Mart Hirtentreu on sellega väga rahul.
Konesko Koeru tehases valmistatakse kraanasid ja tõstukeid tootva Euroopa firma KCI Konecranes tõsteseadmetele elektrimootoreid. Põltsamaa tsehhis valmistatakse aga sildkraanade otsavankreid ning teisi detaile. Edaspidi hakatakse Põltsamaal komplekteerima ning valmistama ka suuremaid tõsteseadmete osi. Seda võimaldavad uues hoones tööle hakkavad nüüdisaegsed töötlemiskeskused.
Tooret ostetakse Soomest, Venemaalt ja teistest Euroopa riikidest. Valmistoodang eksporditakse peamiselt Soome ja sealt ka Aasia riikidesse.
“Me ostsime eelmise aasta sügisel endise summutitehase ruumid ja tõime tootmise Põltsamaale käesoleva aasta mais. Siis ehitasime kahe maja vahele värvimis- ja liivapritsimisruumid, aga ka katlamaja ning kompressorijaama,” rääkis Mart Hirtentreu.
Peatöövõtja Maru Ehitus Tallinnast alustas uue, 4800 ruutmeetrise pinnaga tootmishoone ehitamist tänavu mais. Koos infrastruktuuriga (trassid, asfaltteed, laoplatsid) maksis ehitus 28 miljonit krooni.
Töötajate leidmine pole kerge ülesanne
Tootmisjuht Alvar Hirtentreu sõnul töötab ettevõte summutitehase endistes ruumides juba täie koormusega, uues tootmishoones aga seavad spetsialistid töötlemiskeskusi töökorda ja paigaldavad ka teisi seadmeid. Tehnikajuht Rait Agu teatas, et töötlemiskeskusega töötab korraga ainult üks inimene. Täistootmisvõimsusega loodetakse uues hoones tööle hakata tuleva aasta jaanuaris.
Tehase uues osas on ka olmekompleks du?i- ja riietusruumidega, söökla ja kontoriruumid.
Kokku kulutati Põltsamaa uue tootmishoone ehitamisele ja seadmete muretsemisele 58 miljonit krooni. Endise summutitehase hooned maksid koos juurdeehitise ja osaliselt ka uute seadmetega kokku 20 miljonit krooni.
“Seda ei saa nii täpselt välja arvutada, sest osa seadmeid tõime Põltsamaale Koerust üle,” märkis Mart Hirtentreu.
“Algul võtsime Koeru tehasesse väljaõppele 10 inimest, kes mais tehase Põltsamaale kolides koos meiega tulid. Samas hakkasime ka Põltsamaale uusi töölisi juurde võtma,” lausus Konesko juhatuse esimees.
Väga palju töötajaid on Põltsamaalt. Veel käib inimesi tööle Jõgevalt, Koerust ja mujalt.
Keevitajat ning lihtsamat komplekteerijat on Mart Hirtentreu sõnul lihtne saada ja ka välja õpetada, kuid masinakeskusel töötajat, kes jagaks programme, on juba raskem leida.
“Otsime tehasesse kolme-nelja uut inimest. Ilmselt saame need Jõgevalt Tartusse tööle käivate inimeste seast,” lisas ta.
Keskmine kuupalk üle 8000 krooni
Töötajaid õpetatakse välja Põltsamaal, aga ka Soomes ja tööpinkide tarnijate tehastes, näiteks T?ehhis. Sel nädalal läheb üks rühm koolitusele Hollandisse.
Töötlemiskeskusi ning treipinke iseseisvalt kasutada oskav töötaja teenib tunnis minimaalselt 45 krooni ja rohkemgi . Aktsiaseltsis Konesko töötavate inimeste keskmine kuupalk on 8000 krooni.
Enamik inimesi töötab kahes vahetuses. Töötlemiskeskused hakkavad aga tööle kolmes vahetuses. Miljon eurot ehk üle 15 miljoni krooni maksvaid keskusi pole võimalik jõude seista lasta, muidu läheks raskeks nende tasateenimisega.
Tauno Suitsberg töötas alates maist Põltsamaa tehase projektijuhina, juulist töötab ta aga juba tehase juhina.
Koos Koeru tehasega prognoositakse käesoleva aasta käibeks 230-240 miljonit krooni ja järgmise aasta käibeks üle poole miljardi krooni. Kahe tehase peale kokku antakse tööd 360 inimesele. 81 protsenti ASi Konesko aktsiatest kuulub Eesti ja 19 protsenti välismaisele kapitalile.
Seadmed on pärit Soomest, T?ehhist, Hollandist ja Prantsusmaalt, aga ka Taivanilt ning Lõuna – Koreast.
RAIVO SIHVER
