Näituse ainus naisautoril ? Tuuli Tammlal (23) ? on hiidlase-staa?i vaid aasta, fotograafiaga hakkas ta aga tõsisemalt tegelema kolm aastat tagasi, kui võttis Eesti Põllumajandusülikooli keskkonnakaitseinstituudis õppides endale üheks vabaaineks fotograafia. Pildistanud esialgu Zenit ETga ja muretsenud seejärel Nikoni peegelkaamera, pööras ta hiljem digitaalfotograafia rajale. Misjärel kvantiteet esiotsa kvaliteeti kõvasti ületama hakkas. Nüüdseks on nende kahe parameetri vahel taas tasakaal saavutatud ja eri fotovõistlusteltki üks esimene ja üks teine koht tulnud.
Näituse meesautorid Tõnis Aljas (22) ja Hanno Luukas (29) on põlishiidlased. Tõnis on arvutiõpetaja ja veebikujundaja, kes mullu juunikuus endale digifotokat ostes aimatagi ei osanud, et võib parandamatusse fototõppe haigestuda. Seebikas on noormehel nüüdseks juba digipeegli vastu vahetatud ning mitme fotoürituse korraldamise kogemuski olemas.
Hanno Luukas on samuti veebikujundaja. Fotohuvi tekkis tal pärast viie aasta taguseid Väinamere fotopäevi. Digitaalajastu fotograafias algas tema jaoks aasta hiljem. Nüüd kasutab ta digipeegelkaamerat ja pildistamine on kujundamise kõrval üks tema põhitegevusi. Paar aastat tagasi toimunud kultuurifotovõistlusel sai Hanno Kärdla linna eriauhinna.
Jõgeva pole esimene ega arvatavasti ka viimane koht, kus näitust “Ääremail” näha saab. Siinse ekspositsiooni puhul tekitab natuke segadust see, et piltidel pole juures autorite nimesid.
“Tavaliselt paneme me pildid üles autorite kaupa grupeerituna ning siis segadust ei teki,” ütles Tuuli Tammla. “Jõgeval tuli aga ruumikitsikuse tõttu tööd segiläbi üles panna ja neli pilti 24st ei mahtunud üldse ära.”
Mine tea, võib-olla tuleb see segadus mingis mõttes kasukski: kuna eri autorite töid pole võimalik võrrelda, siis hakkad piltidest hoopis mingit ühisosa otsima. Ja leiadki.
Noored päris- ja isehakanud hiidlased on vaadanud kodusaare elu üsna värske ja loomingulise pilguga. Eks sekka ole sattunud ka juhuslikuvõitu kaadreid, ent mõned tabamused on jälle väga pihta läinud. Kasvõi see kõverdunud seieritega vana bensiinitankuri sihverplaati kujutav pilt, mille autoriks Tuuli Tammla. Kui mõelda, kui suur roll oli odaval kütusel nõukogude riigi ja selle värdmajanduse püstihoidmisel, siis annab selle pildi üsna vägevaks sümboliks mõelda.
Kuigi mõni võib noori fotograafe ka Hiiumaale senisest veelgi tugevama ääremaa-templi külge vajutamises süüdistada, siis mina ütleksin, et pigem toovad nad välja ääremaa eelised: seal on inimesel võimalust rohkem tema ise olla kui näiteks pealinnas. Ning mõnigi asi ja nähtus võib balansseerida reaalsuse piiril.
Kes keskkonnateenistusse näitust vaatama ei jõua, leiab ääremaa-pildid Hanno Luukase koduleheküljelt (www.hannoluukas.com/22remail). Sealt saab selgust ka autorite osas: kolmest tulbast esimeses on Tuuli, teises Tõnise ja kolmandas Hanno pildid.
RIINA MÄGI
