Iga pensionär saab teada oma alates 1. aprillist 2008 saadava pensioni summa, kui korrutab praeguse suuruse numbriga 1,22. Tõsi, kiire on ka hinnatõus (ca 7%), kuid sellele vaatamata paraneb iga pensionäri elujärg keskmiselt 15% võrra. Reformierakond on seisukohal, et praegune keskmine pension 3750 krooni on liiga väike ning juba kolme ja poole aasta pärast peaksid pensionärid saama keskmiselt 6200 krooni kuus.
Selleks, et pension 6200 kroonini tõuseks, on valitsusliidul, kuhu kuuluvad peale Reformierakonna veel Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kavas muuta pensionide arvestamise valemit. Uus valem arvestab senisest enam sotsiaalmaksu laekumist (50% asemel 80% ulatuses) ? lihtsamalt öeldes kasvavad pensionid umbes kolmandiku võrra kiiremini kui seni. Loomulikult tahaks valitsus ja Riigikogu pensione veelgi kiiremini tõsta, kuid põhjalikud analüüsid näitavad, et see on Eesti jaoks maksimaalselt jõukohane tempo.
Ma ei nõustu mingil juhul Indrek Neivelti 15. oktoobri Eesti Päevalehes toodud arvamusega, et jõukuse edasine kasv ei tee eestlasi õnnelikumaks. Oleksime justkui juba piisavalt rikkad. Auväärt ekspankur unustab, et vaid sissetulekute kasv võimaldab riigil maksta suuremaid pensione. On hämmastavalt küüniline väita, et 3750 krooni on piisav keskmine pension. Peame kindlasti püüdlema selle poole, et Eestil läheks aasta-aastalt paremini ning inimeste palgad ja pensionid kasvaksid. Tõsta keskmine pension 6200 koonini kuus on lähiaastate perspektiivis reaalne ja sellest eesmärgist ei tohi taganeda.
Riik andku maksimum
Olen veendunud, et just maksimaalselt jõukohase tempo peabki Eesti riik pensionide tõstmisel valima ? praeguste pensionäride pensioni küsimus on palju teravam kui minuvanustel või isegi 40-aastastel ? 20 või 40 aasta pärast on Eesti elujärg oluliselt parem. Seetõttu on õigustatud ka kogu jooksvalt koguneva raha samal aastal välja maksmine, mitte praeguste pensionäride arvelt suurte summade reservidesse kogumine. Loomulikult on valitsus mõelnud ka reservide kogumisele, kuid see tulgu riigieelarve muude tulude ülejäägi arvelt.
Erinevalt kolleeg Marika Tuusi ekslikust väitest 9. oktoobri Molodjo? Estoniis ei tõsteta Eestis pensione mitte reservide, vaid jooksvalt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Olen siiralt üllatunud, et Riigikogu sotsiaalkomisjonis töötav kolleeg pole endale põhiküsimusi selgeks teinud. Minu hinnangul on pensionäride olukord parlamendi sotsiaalkomisjoni jaoks selgelt teema nr 1.
Aga selgitame siis lahti, kuidas me 2008. aastal 22-protsendilise pensionitõusuni ning nelja aastaga 6200-kroonise pensionini jõuame. Eesti edukas majandus on tõstnud inimeste palkasid, see omakorda on tõstnud maksude laekumist ning selle arvelt saame tõsta ka pensione. Maksulaekumisi on parandanud ka iga aastaga soodsamaks muutuv maksukeskkond ? odavam on maksud ära maksta kui neist kõrvale hiilida. Et kogu see edu pensionärideni jõuaks, ongi valitsusliit otsustanud pensionide indekseerimise valemit muuta, et iga-aastane tõus oleks senisest kiirem. Reformierakond on veendunud, et mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini läheb ka Eesti pensionäridel.
Reservidel, tõsi, on pensionitõusus samuti oluline roll mängida: tänaseks kogutud üle 5 miljardi kõigi pensionäride ühises ?sukasääres? annab meile kindlustunde juhuks, kui tööealiste hulk peaks vähenema. Me kõik teame, et Eesti demograafiline olukord pole just kiita ning kui me midagi väga tõsist ette ei võta, väheneb tööealiste (loe: sotsiaalmaksu maksjate) arv tulevikus oluliselt.
Eesti piirkonna edukaim
Kuigi me ei pruugi alati ise Eesti elatustasemega rahul olla, siis lubage meelde tuletada, et Eesti on selgelt edukaim nii endise NSVL kui kogu nn idabloki riik. Külastasin eelmisel nädalal Ukrainat. Keskmine pension on seal 1000 krooni piirimail, hinnatase aga sama, mis Eestis või kohati kõrgemgi. Ma teadsin, et Eesti on kunagistest saatusekaaslastest edukam, aga et vahe on pea neljakordne? Ka ükski teine endine NSVL riik (sh Venemaa) ei suuda maksta Eestiga võrreldavaid pensione. Meiega suudavad enam-vähem sammu pidada Läti ja Leedu ning kogu Ida-Euroopas on meist edukam vaid kunagi Jugoslaavia koosseisu kuulunud Sloveenia. On, millele mõelda.
TAAVI RÕIVAS,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige,
Eesti Reformierakond
