Kirjanik ja kahepalgeline aeg

 

5. aprillil 80-aastaseks saanud kirjanikul Henn-Kaarel Hellatil tundub ajaga kahetine suhe olevat. Ühest küljest on keerulised ajad talle eluteel kaikaid kodaraisse pildunud, teisest küljest on aeg teda justkui säästnud: ta on jätkuvalt heas loomevormis ning füüsiline vormgi pole laita. Sirgema rühiga härrasmeest kui Henn-Kaarel Hellat annab Põltsamaa linnapildist otsida,” kinnitab Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Aive Nurmekivi.

 

Aive Nurmekivi sai aastatel 2005-2011 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias raamatukogundust õppides hakkama sellega, et koostas Henn-Kaarel Hellati personaalnimestiku, st kogus kokku andmed tema kirjutatud, koostatud ja tõlgitud raamatute ning tema sulest tulnud või tema isikut ja loomingut käsitlevate artiklite kohta.

Personaalnimestiku esmatrükk ilmus Henn-Kaarel Hellati 75. sünnipäevaks. Nüüd, 80. sünnipäeva eel ilmus Eesti Kultuurkapitali toetusel ja kirjastusühistu Faatum vahendusel selle täiendustega kordustrükk, mis sisaldab ka lühiülevaadet Hellati elu- ja loometeest. Õhukese, aga faktirohke raamatukese tutvustus juhatas sisse ka Henn-Kaarel Hellati kohtumisõhtu Jõgeval Betti Alveri muuseumis. See leidis aset kaks päeva enne kirjamehe juubelisünnipäeva.

Hellati personaalnimestiku koostamine tundus esmapilgul lihtsa ülesandena, ent asja lähemalt uurides selgus, et ta on kirjutanud ka palju seesugust, millest mul aimugi polnud,” ütles Aive Nurmekivi. Lõppkokkuvõttes kulus mul tööle, millega arvasin mõne tunniga ühele poole saavat, mitu aastat.”

Nimestiku koostamisel olid Aive Nurmekivile abiks Eesti raamatukogude elektrooniline kataloog ESTER, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ning Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklite analüütiline andmebaas ISE. Bibliograafia 305 kirjet hõlmavad aastaid 1966-2011 ning ulatuvad 2012. aasta jaanuarigi.

Aive Nurmekivi arvates võiks tema koostatud bibliograafiast abi olla õpilastele, õpetajatele, kirjandussõpradele ja -uurijatele, samuti raamatukogutöötajatele, kes saavad seda kasutada näiteks soovitusnimestike koostamisel, kirjandusõhtute korraldamisel ja lugejateeninduses. Kasu tõi nimestiku koostamine ka Aive Nurmekivile endale.

Minu elu muutus selle tagajärjel palju huvitavamaks ja ma sain selle töö käigus tükk maad targemaks,” kinnitas ta. Käisin Henn-Kaarel Hellatil ka mitmel korral diktofoniga külas. Iga kord rääkisime mitu tundi ja iga kord ootas ta mind kaetud lauaga.”

Nagu oma lapsepõlv

Hellati loometee on olnud pikk ja produktiivne. Aive Nurmekivile meeldib enda sõnul mõelda, et selles, et Hellati loomingu parem ja hinnatum osa on ilmunud just viimasel kümnendil, on suur roll Põltsamaa rahul ja vaikusel, mille keskel kirjamees juba üksteist aastat elab.

Hellati meenutustesari Inimese tegemine” on Põltsamaa raamatukogu lugejate hulgas väga populaarne,” ütles Aive Nurmekivi. Tänagi tõi üks proua sarja ühe raamatu tagasi, öeldes, et oleks seda lugedes justkui omaenda lapsepõlves viibinud. Ta oleks hea meelega kohe laenutanud kaks järgmist osa, ent need olid juba kellegi käes lugeda. Eile avasime raamatukogus ka Hellatile pühendatud näituse.”

Hellatit on tema kodulinnas märgatud muulgi viisil: põltsamaalane Väino Valdmann on jäädvustanud tema mõtteid ja tegemisi videosse ning pannud salvestatud materjalist kokku pooletunnise filmi Aasta Hellatiga”. Kohtumisõhtul Betti Alveri muuseumis sai näha ka seda uhiuut linateost.

Filmis näeme kirjanikku kodulinna kohvikus Rivaal õlut joomas, kodus kirjutusmasina taga (vanamoeline Hellat pole ikka veel arvuti peale üle läinud!) teksti loomas, Tartu kirjanike majas Piret Bristoliga (kirjanike liidu Tartu osakonna juhiga) vaimukat vestlust pidamas, Põltsamaa kunstiseltsi liikmetele portreetunnis poseerimas ning samal ajal üksiti oma luuletusi lugemas ja nende taustu avamas, Betti Alveri 100. sünniaastapäeval temanimelises muuseumis temast kõnelemas ning koduses miljöös enda kirjanikuks kujunemisest ja kirjanikuks olemisest mõtisklemas.

Esimesed videolõigud Hellatist võtsin üles n-ö koolitööna siis, kui käisin Rahvakultuuri Keskuse juures korraldatud video alasel koolitusel,” ütles Väino Valdmann. Kui juhendaja Jüri Tallinn  neid nägi, arvas ta, et see on vahva materjal ning soovitas sama teemaga edasi töötada. Seda ma siis tegingi.”

Valdmannile tuleb tema kuulekuse” eest tänulik olla: tema film on huvitav kultuuriloodokument, mis jäädvustab huvitava loomeisiksuse talle omases keskkonnas.

Punavalge” tulemas

Et raamatust oli juba kõneldud ja film vaadatud, ei hakanud Henn-Kaarel ise kohtumisõhtul pikalt rääkimagi. Meenutas vaid paari oma varasemat juubelisünnipäeva, millest värvikaim oli ilmselt kolmekümnes. Selle tähtpäeva puhul korraldasid sõbrad talle nimelt üllatuspeo Nõo rahvamajas, kus olid kohal kõik olulisemad persoonid, keda Hellat toona oma mõttekaaslasteks pidas, ning mis rohke joogi- ja napi söögikraami ning ära võetud elektri tagajärjel üpris pööraseks kiskus.

Kui Aive Nurmekivi jutu ja Väino Valdmanni filmi järgi võis jääda mulje, et ma praegugi päevad läbi elavat seltsielu elan, siis tegelikult tuleb rohkem ette selliseid päevi, mil mu suhtlemine piirdub poes kassapidajale aitäh” ütlemisega,” tunnistas Hellat. Aga võib-olla soodustabki see loomelainel püsimist.”

Filmis Aasta Hellatiga” ütleb kirjanik, et tahab olla luues igapidi vaba: vaba tsensuurist, vaba oma teemade valikus, vaba otsustamaks, kas viib käsikirja kirjastusse või jätab koju sahtlisse.

Nüüd on see vabadus mul tõesti olemas ja seepärast töötangi ma praegu, pensionipõlves, rohkemgi kui varem,” tõdeb Hellat.

Eks ole tal praegugi tagasilööke. Meenutustesarja Inimese tegemine” viies ja seni viimane raamat Templis ja tavernis” ilmus näiteks juba neli aastat tagasi ja sestpeale on lugejad pidanud kannatlikult järge ootama.

Vahepeal tekkis, jah, tõrge. Esimesed viiskümmend lehekülge uue raamatu teksti tunnistasin mingil hetkel täielikuks jampsiks ja viskasin nurka,” ütles Henn-Kaarel Hellat. Nüüd hakkab uus osa, mis hõlmab aastaid 1964-1975, siiski valmis saama ja jõuab loodetavasti veel sel aastal ka ilmuda. Raamatu pealkirjaks saab Punavalge”. Mõnda peatükki sellest saab kohandatud kujul lugeda ajakirja Looming aprillinumbrist.”

Henn-Kaarel Hellati 80. sünnipäeva tähistati ka tema kauaaegses kodulinnas Tartus: sealses kirjanike majas toimus nädal tagasi temale pühendatud sümpoosion.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus