Meie riigis toimub ikka imelikke asju. Näiteks selliseid, et suur erafirma diskrimineerib inimesi avalikult nende rahvuse järgi ja keegi isegi mitte ei köhi selle peale.
Ostsin nimelt jaanuari keskel järjekordse Simpeli kõnekaardi ja sain esiotsa ehmatuse osaliseks: kui olin sisestanud telefoni nõuetekohaselt kõik vajalikud numbrid, teatas kiretu naishääl mulle, et minu poolt soetatud kõnekaarti ei olevat võimalik kasutada. Seepeale hakkasin uurima seda rida kaardi kasutusjuhendis, millele ma kunagi varem tähelepanu polnud pööranud: nimelt kaardi kehtivustähtaega. Ja avastasin huvitava detaili: kaardi venekeelses kasutusjuhendis oli öeldud, et kaarti on kõneaja lisamiseks võimalik kasutada kuni 1. jaanuarini 2004, eestikeelses aga, et kuni 1. jaanuarini 2005. Kuna rahvuselt pole ma ei eestlane ega venelane, vaid hoopis karjalane, oli mul küll keeruline sotti saada, missugune tärmin minu kohta kehtib, aga väike lootus siiski tekkis, et kaart on tegelikult kasutuskõlblik. Kuna kõnekaardil sellist telefoninumbrit, millele probleemide tekkimise korral helistada, ära toodud pole, otsisin EMT infotelefoni numbri välja telefonikataloogist ja helistasin. Mul paluti dikteerida kõnekaardi nn nähtav number ja öelda oma telefoni number ning konstateeriti hetk hiljem: “Teil on kõik korras.” Ei mingit vabandust ega selgitust, milles asi oli. Aga vähemasti näitas telefon hetk hiljem, et 100 krooni eest kõneaja limiiti on tõepoolest lisandunud.
Minu jaoks lahenes olukord kergesti tänu sellele, et valdan eesti ja vene keelt võrdselt. Mida peavad aga tegema need, kellele eesti keel nii võõras on, et nad selles keeles koostatud teksti üldse ei vaatagi? Ja veel: kui kaardil oleks ka näiteks inglise- või soomekeelne kasutusjuhend, huvitav, missugune kehtivustärmin selles sisalduks? 1. jaanuar 2006? Läänest ja põhjast tulijad on meil ju tavaliselt kõige võrdsemad…
Lõpetuseks olgu öeldud, et ka mitu hiljem soetatud Simpeli kaarti on sisaldanud samasugust eksitavat infot.
GENNADI LAPIN
