Meie lastele pannakse tihtipeale sedavõrd kummalisi nimesid, et kohe mitte ei saa aru, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, auto või margariiniga. Kohanimed on siiski õnneks püsivamad, sest neis elab edasi kodulugu, elab edasi meie oma kodu ja kodupaiga ajalugu.
Tõsi küll, mõnikord tuleb ka kohanimesid korrastada. Nii sai juba enne sõda Tartumaa Roela vallast Voore vald, sest Tartumaa oli üks Reola ja Virumaal koguni Roela.
Samas aga jäi Voorel kuni viimase ajani kõige suurema kohaliku metsa nimena püsima Roela Suurmets. Ja seda on ta ka praegu vaatamata asjaolule, et kohaliku lasteaia juhataja-tädi nimetab seda viimases “Saare Valla Teatajas” omaalgatuslikult Tammemetsaks. Jutt käib aga ikkagi Roela Suurmetsa rajatud looduse õpperajast. Sinna pääseb tõepoolest mööda Tammetee-nimelist puiesteed ning enamat pole sel metsal küll tammedega tegemist.
Austus kodu ja kodukandi vastu peab algama juba varasest lapsepõlvest. Ja kui ei alga, siis on niisugune kultuuritus küll vitsa väärt ka lasteaias!
MART AROLD
