Kiireima kelgu konstrueerisid Vaiatu mehed

Kui üldiselt tahavad inimesed, et asjad ülesmäge läheksid, siis vähemasti Laiusel muutub ühel päeval aastas oluliseks see, et nad allamäge liiguksid ja mida kiiremini, seda parem. Asjade all on antud juhul mõeldud isemeisterdatud kelke ja Laiuse mäest allatuhisemise kiiruses võistlevad need igatalvisel üritusel Talverõõm”. Tänavune võidusõit sai teoks möödunud laupäeval.

 

Osales tosin kelku, mis on võistluse korraldaja Kalev Pärtelpoja sõnul üsna tavapärane arv. Oli tõsisemaid ja naljakamaid sõiduriistu ning mäest alla sõideti nii otsekursil kui ka vahepeal võsas käies. Bambusesse panekud” on selle võistluse puhul muidugi täiesti asjakohased, sest tegemist on puht meelelahutusliku üritusega ja kui seal nalja ei saaks, oleks ka jama.

Nagu viimastel aastatel ikka, võisteldi kahel esimesel laskumisel kiiruses, kolmandal testiti aga kelkude pidurdamisvõimet. Poolde mäkke oli nimelt tõmmatud punane joon ja selleni jõudes tuli pidureid (nende olemasolu on kohustuslik!) vajutada. Võidumees oli see, kes enne pidama sai. Pidurdusvõistlust korraldatakse kelkude turvalisuse kontrollimiseks.

Kiirusvõistlusel seekord mäerekordeid ei püstitatud, sest sulailma tõttu libisesid kelgud suhteliselt kehvasti. Esikoha saavutas võistkond Küla hirm” 20,67 sekundiga, järgnesid Lumepõrnikas” 21,07 ja Kibe käsi” 21,35 sekundiga.

Küla hirmuks” nimetavad end Vaiatu mehed Kristo, Margo ja Marek. Esikolmikusse jõudsid nad ka kahel varasemal aastal: tunamullu olid teised ja mullu kolmandad.

Kelk on meil kogu aeg enam-vähem sama, aga igaks võistluseks oleme seda natuke tuuninud,” ütlesid võidukad vaiatulased.

Tänavuseks võistluseks olid nad näiteks kelgu metalljalastele jämeda plastist veetoru peale tõmmanud ja, nagu selgus, libises see üsna hästi ka sulalumel. Veel täiustati esisuuska ning muudeti mugavamaks hooandmisplatvorm kelgu taga.

Tootmisjääkidest põrnikas”

Lumepõrnika” nimeline kelk oli, nagu hiljem selgus, kokku pandud teise, Hai”-nimelise kelgu tootmisjääkidest, aga osutus kiiremaks, kui seesama Hai” oligi. Visuaalsel hindamisel oleks võinud küll vastupidist arvata, sest Laiuse meeste Sulevi ja Meelise poolt Pannonia-nimelise mootorratta külgkorvi baasil konstrueeritud Hai” meenutas natuke bobikelku ja see on teatavasti väga nobe sõiduriist, Lumepõrnikas” (selle rooli usaldasid konstruktorid naisjuht Margele) kujutas endast aga pigem jalastel tooli. Aga praktika on, nagu me ammu teame, tõe kriteerium, ning tõde oli see, et Lumepõrnikas” oli Haist” kiirem. Küsimusele, miks täismehed üldse mingite veidrate kelkudega jändama peaksid, vastasid Sulev ja Meelis, et sellest saadav väike adrenaliinilaks kulub igas eas meestele ära.

Pidurdusvõistluse võitis ja päeva piduri tiitli pälvis võistkond Ohutu kumm”, kelle sõiduriistal õigupoolest pidureid vaja poleks olnudki, sest niikuinii suutis see vaevalt punase jooneni kulgeda. Sõiduki valmis meisterdanud Kantküla mehed Elar, Riivo ja Ergo polnud aga oma kelgu kehva liikumisvõime pärast sugugi löödud, vaid lubasid tulevaks aastaks lihtsalt parema laskumisvahendi teha.

Nüüd me saime aru, mida teha tuleks, et see lumel kiiremini edasi läheks,” ütlesid mehed.

Polnud aega katsetada

Kelgu ehitamise mõte tuli neil üsna viimasel hetkel. Meisterdama hakkasid nad seda puidujäätmetest, õhukummidest, vanadest autoistmetest ja muust käepärasest võistluseelse päeva õhtul kell seitse ning valmis said kell pool kaks öösel. Katsetusteks polnud siis muidugi enam aega ja kogu tõde kelgu sõiduomaduste kohta selgus alles võistlustel. Aga mis seal ikka – ka päeva piduri tiitel tõstis mehed n-ö pildile.

Talverõõmu” korraldatakse 2005. aastast ja kolmanda koha saanud võistkond Kibe käsi” on kaasa teinud kõigil võistlustel. Ühel aastal tuli, tõsi küll, võistelda peaaegu paljal maal ja siis ei hakatud Laiuse mäele minemagi, vaid viidi üritus läbi Voore puhkekeskuses. Tänavu olid korraldajateks Keremeister ja Talv.ee ning koostööd tehti ka Jõgeval jääpurikafestivali korraldava MTÜga Miinus 43,5. Üritused toimusidki samal päeval ning enamikku Laiuse mäel võidu sõitnud kelke sai purikafestivali publik hiljem näha Jõgeva kesklinnas. Ka kelguvõistluse autasustamine toimus linnas.

Selline koos tegutsemine on minu meelest igati mõistlik, eriti nende vaatevinklist, kes kaugemalt siia sõidavad: nad saavad siis ühe ürituse asemel osa lausa kahest,” ütles Kalev Pärtelpoeg. “Talverõõm” on puhtalt meelelahutuslik üritus ja tundub, et isad tulevad sel puhul lastega välja loodusse parema meelega kui tavaliselt.”

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus