Ma usun, et ühel heal päeval lisanduvad minugi leksikasse kummalised sõnad, nagu puttimine, par, birdie, bogey jne. See ei tähenda, et mu mõistus nihkesse oleks läinud, vaid seda, et ma olen liitunud kettagolfarite üha kasvava kogukonnaga.
Discgolf ehk kettagolf levib Eestis kulutulena. Kunstipäraselt liialdades võib öelda, et varsti pole enam ühtegi roheala, kust kettagolfi korvid vastu ei vaataks. Jõgeva Discgolfiklubi juhatuse liikmed Kadi Pint ja Karli Rihma tõdesid, et pea iga nädal peetakse kusagil discgolfi pargi avavõistlust ja parkide üldarv on Eestis kindlalt üle saja tõusnud.
Kadi ja Karli „haigestusid“ kettagolfi „tõppe“ erineval viisil. Kadi oli kolm aastat tagasi värskelt emaks saanud ja tundis, et vajab uuesti vormi saamiseks mingit füüsilist koormust. Jõgeva spordikeskuse Virtus juures oli paar kuud varem valminud kettagolfipark ja nii suunduski Kadi, lapsevanker ja kaks ketast kaasas, kätt proovima. Ning leidis just selle, mida vajas.
Karlile sai tõukejõuks, mis innustas alaga tegelema, Jõgevamaa gümnaasiumis kolm aastat tagasi läbi viidud valikainete nädal. Selle jooksul oli võimalik tutvust teha ka kettagolfiga, juhendajaks kogenud Tartu mängija Silver Koni. Karli sai „maitse suhu“ ja on nüüd, tudengiseisusse tõusnuna, üks Jõgeva paremaid kettagolfareid.
„Teistel on Karlilt palju õppida. Meil ongi nii, et kogenumad õpetavad algajamaid,“ ütles Kadi Pint. Vahel kutsutakse ka mujalt tugevamaid mängijaid koolitusi läbi viima ja vaadatakse usinalt videomaterjali. Seda leiab YouTube’ist, ent seda produtseeritakse üksteise sooritusi jäädvustades ka juurde.
Sobib igale eale
MTÜ Jõgeva Discgolfiklubi (loodi möödunud aasta augustis) korraldatavatel nädalamängudel, mida peetakse Jõgeva ja Kaarepere kettagolfipargis, osaleb tavaliselt 30–40 inimest. Koos nn pühapäevamängijatega võib kettagolfi harrastajaid Jõgeva kandis olla sadakond. Kaugematel võistlustel käib siiski käputäis – kümme-viisteist inimest. Klubi juhatuse kolmas liige Martin Ilves on kätt proovinud isegi Eesti meistrivõistlustel.
Nädalamängud said Kadi Pindi eestvedamisel alguse kaks aastat tagasi. Suvel oodatakse rahvast mängima esmaspäeviti kell 19, külmemal ajal saadakse kokku nädalavahetusel, sest pärast tööpäeva lõppu on juba pime. Tõsi, kettagolfi saab mängida ka pimedas. Siis tuleb helendavaid kettaid kasutada või tavalisele kettale leedtuluke külge panna.
Golfikettaid tootvad firmasid on maailmas päris palju. Jõgeva golfarid kasutavad üldjuhul USA firma Discraft omi. Tänu heale koostööle maaletoojaga on selle firma kettaid võimalik ka nädalamängudel võita. Karli arsenalis on näiteks üle kolmekümne ketta. Korraga on kogenud mängijal võistlustel kaasas paarkümmend ketast, mille hulgast ta valib sobiva vastavalt viske pikkusele ja ilmale.
Kettagolfi juures on Kadi ja Karli sõnul kõige lahedam, et see sobib nii seitsme- kui ka seitsmekümneaastasele, nii treenitud kui ka treenimata inimesele. Samas ei maksa kettagolfi antavat füüsilist koormust alahinnata. „Kõrvalt vaadates mõeldakse küll, et ah, mis see ikka on, aga kui korralik trenn või võistlus seljataga, on lihased valusad,“ ütles Kadi Pint. Karli Rihma lisas, et kettagolf on väga tehniline ala, ent veelgi olulisem mäng käib mentaalsel tasandil. Üks halb vise võib mängija nii tugevasti rööpast välja lüüa, et tagasi „reele“ saab ta alles nelja korvi jagu hiljem. Ja see tähendab tihti terve võistluse nurjumist. Kogenumate mängijatega seda siiski ei juhtu, nemad jäävad rahulikuks ka pärast „metsa läinud“ viset.
Jõgeva kettagolfipark on Kadi ja Karli sõnul suhteliselt lihtsate ja lühikeste radadega. Algajale on see väga hea: aitab motivatsiooni hoida. Aga kogenumad mängijad vajaksid pikemate visete sooritamise võimalust. Ka tõsisemate võistluste läbiviimiseks Jõgeva, Siimusti ja Kaarepere üheksa korviga pargid ei sobi. Vaja oleks 18 korviga parki. Mänguvõimaluste mitmekesistamiseks käivad Jõgeva kettagolfarid tihti mujal mängimas, näiteks Tamsalus, Tapal või Rakveres.
Ühte jalga nutiajastuga
Kui discgolfi sünniaastaks võib lugeda 1965. aastat, siis Eestis algas kettagolfiajastu aastatuhande vahetusel. Ning hakkas siin peatselt ühte jalga käima nutiajastuga. Just üks Eestimaa mees võttis kätte ja lõi kettagolfi tulemuste reaalajas kajastamist võimaldava veebikeskkonna Disc Golf Metrix (discgolfmetrix.com). Mängija, kes loob endale konto, saab võistlustel ja suurematel treeningutel nutitelefoni abil visete arvu sisestada ning keskkond arvutab välja nii selle võistluse tulemuse kui ka reitingu oma riigi ja maailma mastaabis. 15 000 Eesti mängija kõrval on Disc Golf Metrixi konto loonud 26 000 soomlast, 1300 sakslast, ameeriklasi, indoneeslasi, marokolasi, korealasi jne.
Kettagolfarid on moodustanud ka suure hulga sotsiaalmeedia gruppe. Kui keegi kavatseb näiteks Norrasse sõita ja tahab ka seal ketast lennutada, leidub kindlasti huvikaaslane, kes talle mõnd sealset rada oskab soovitada. Ja kui kellelgi on plaanis nädalalõpuks Pärnusse minna ja ta tahaks seal mitte üksi, vaid kellegagi koos mängida, leiab ta sotsiaalmeedia vahendusel kindlasti mängupartneri. Mängima tullakse ka siis, kui mängule kutsuja on võhivõõras. Kettagolfarid on kokkuhoidev pere.
„Meie siseelu on väga vilgas. Võistlusi toimub hästi palju. Kellel on plaanis kuhugi võistlema sõita, annab teistele sellest teada ja auto saab ruttu täis,“ ütles Kadi Pint. „Discgolf on pigem elustiil kui spordiala. Ja mängitakse pigem fiilingu kui tulemuse pärast.“
Tulemused on muidugi tähtsad. Juuli keskel peetud Eestimaa suvemängudelt tõid Jõgeva valda esindanud Jõgeva Discgolfiklubi võistlejad ära võistkondliku teise koha, andes nii suure panuse valla üldjärjestuses kolmandaks tulekusse. Edukad oldi ka individuaalarvestuses: noorteklassis võistelnud Rome-Andro Moora ja Margus Rosin saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha. Kadi Pint oli kolmas naisteklassis ja Karli Rihma meesteklassis.
Jõgeva Discgolfiklubi on ürituste korraldamiseks Jõgeva vallalt toetust saanud ning asunud edendama ka noortesporti. Iga nädal käib mängimas kümmekond noort vanuses seitsmest neljateistkümneni. „Oleme tänulikud noorte vanematele, kes võistluste stardimaksu on tasunud. Kui klubina areneda tahame, peame just noortele võistluskogemusi andma,“ ütles Kadi Pint.
Tema sõnul on Jõgeva klubi nädalamängudele oodatud ka need, kes kettagolfi veel mänginud pole, aga tahaksid proovida. Mis siis, et tegemist on võistlusega, ikka leidub keegi, kes uustulnukale ala tutvustada saab. Huvilised võivad lihtsalt mängu ajaks kohale tulla, aga võivad ka Jõgeva Discgolfi Facebooki lehe kaudu klubiga ühendust võtta või kirjutada jogeva.discgolf@gmail.com .
INFO
Kettagolf (inglise keeles disc golf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid on üsna sarnased palligolfi omadega.
Kettagolfis on kasutusel kaks põhilist visketehnikat – eestkäsi ja tagantkäsi. Visked jagunevad kauguse järgi tavajaotuse järgi kolmeks: puttimine, keskmaavise ja kaugvise.
Kettagolf leiutati 1965. a. Eestisse jõudis see 2000. aastate alguses. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal.
Kettagolfi mängitakse enam kui 40 riigis üle maailma. Ala harrastatakse aktiivselt ka Eestis: siin on kasutuses umbes 125 rada ja harrastajate arvu hinnatakse kümnetele tuhandetele.
RIINA MÄGI
