Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialisti Mariliis Märtsoni sõnul on kahkjaspunane sõrmkäpp III kategooria kaitsealune liik.
“Eestis pole see liik küll väga haruldane ja kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka, kuid on mitmesugustel põhjustel, nagu näiteks silmatorkav välimus, dekoratiivsus ja sellest lähtuv korjamine, väljakaevamine ja müük, siiski ohustatud. Seetõttu on nende kasvukohad hävinud või populatsioonide arvukus langenud,” rääkis Märtson.
Tema sõnul on linnale nii lähedal antud liik siiski haruldane ja sellest tulenevalt on vajalik teda selles kasvukohas ka kaitsta.
Mariliis Märtson paneb inimestele südamele, et III kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtade kahjustamine on keelatud, taimede loodusest korjamine ning kaevamine ja tehingud nendega samuti.
“III kategooria kaitsealuse liigi leiukohas võidakse moodustada püsielupaik, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi säilimist,” kinnitas ta.
Eestis kasvavatest orhideedest on kahkjaspunane sõrmkäpp kindlasti kõige varieeruvama välimusega liik. Leidub 10 sentimeetri kõrgusi, aga ka 60-80 sentimeetrini ulatuvaid õitsvaid taimi.
Tegelikult on kahkjaspunane sõrmkäpp siiski kergesti äratuntav oma tihedasse õisikusse koonduvate õite järgi, mis on väiksemad kui teistel meie sõrmkäppadel. Õied puhkevad juunis ja nende värvus ulatub tumedast purpurlillast heleroosa, kollase ja valgeni. Ka taimede lehed võivad olla mitmesugused: eri tooni rohelised, tavaliselt täppideta, kuid vahel ka täpikestega ühel või mõlemal küljel.
Kahkjaspunane sõrmkäpp eelistab kasvada niiskematel valgusrikastel niitudel ja soodes, niiskematel loopealsetel või kraavikallastel.
Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioonide arvukus on sageli väga kõikuv. Seal, kus kord õitseb korraga sadu taimi, ei pruugi järgmistel aastatel leiduda ühtki õit. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, kuid esineb ka vegetatiivset paljunemist, kui tugevamatel taimedel tekib mõnikord ühe sõrmja juuremugula asemele mitu tütarmugulat. Esimene roheline leht areneb noorel taimel teisel ja õisik 4.-5. kasvuaastal.
Eestis on Jõgeva väga omapärane linn, sest meie parkides ja linna lähedal kasvab veel teisigi haruldasi käpalisi.
HELVE LAASIK
