Tont seda teab, kuipalju Jüriöö ülestõus 1343. aastal tegelikult siinset kanti puudutas ? suurem madin käis ju ikka Põhja- ja Lääne-Eestis ?, aga jüripäevase rollimängu tarvis oli koostatud järgmine legend. Liivimaa ordu haldusala ja Tartu piiskopkonna piiril paikneva Kassinurme linnuse maad olid läänistatud Tartu piiskopi vasallile rüütel Leonhard von Katzenackerile, kes talle läänistatud linnust lossiks nimetas ja igakülgselt selle eest hoolitses, et see ka kauniduselt ja mõõtmetelt lossi nime vääriks. Ehitustöödeks valmistudes kamandas lossihärra kõik oma talupojad 1343. aasta jüripäeval lossi juurde koristustöödele.
Sellest, et ööl vastu jüripäeva on tuha all hõõgunud mässutuli Harjumaal leegiks lahvatanud, ei teadnud ei Kassinurme lossirahvas ega ka talupojad midagi. Ent peidetud sõjariistad otsisid välja ka siinsed talumehed: neil ajas nimelt “harja punaseks” asjaolu, et päeval, mil talurahvas ajast aega kevadisi põllutöid oli alustanud, sunniti neid kunagi nende isadele kuulunud linnuse ümber palehigis võõra isanda kasuks rügama, samal ajal kui isand ise koos emand Helene ja rohkete külalistega oma esikpoja külluslikku ristimispidu pidas.
Kassinurme mäed on sestpeale, kui sinna mullu linnusefragment püstitati, Eesti rollimängijate üheks meelispaigaks muutunud. Linnuse ümber põhiline kähmlus käiski, ent üks korralik lahing peeti maha ka natuke eemal metsa vahel: lossihärra saatis nimelt rühma oma sõjasulaseid naaberlossi rahvast mässavate talupoegade eest hoiatama ning nood langesid metsas varitsenud talumeeste rünnaku ohvriks.
Elav ajalootund
Ega pealtvaatajad küll alati päris täpselt aru ei saanud, kelle käes linnus parasjagu oli või kelle võiduga üks või teine lahing lõppes, aga süda hakkas kiiremini lööma küll, kui rõngassärkides ja turvistes mõõga-, nuia- ja taprimehed üksteist kompromissitus vihas materdasid ja mehi mõlemal pool kui loogu langes. Tõsi, kuna relvad polnud ehtsad, vaid tehismaterjalist imitatsioonid, võtsid langenud pärast lahingut jälle jalad alla, aga Bornhöhe “Tasuja” ja ajalootunnid tulid meelde küll.
“Arvatavasti oli 1343. aasta jüripäeval niisama hea ilm,” arvas rollimängu juht Er-Murazor alias Mati Nuut. “Sellepärast talupojad nii vihased olidki, et nad kodus põllutöid teha ei saanud, vaid lossiümbrust kasima pidid.”
Mati Nuudi sõnul on Kassinurme mäed tänu möödunud aastal rajatud linnusefragmendile suurepäraseks rollimängupaigaks.
“Enamik rollimängijaid tuli kohale juba eile ja ööbis linnuses. Ärkamine sellises paigas oli omaette elamus,” kinnitas mängujuht. “Ja enne kui pärastlõunal lahinguks läks, sai linnuses veel lossirahva laps ristitud ja paar talupoega teiste hirmutamiseks üles poodud. Poomine kukkus eriti ilus välja.”
Istutades ja koristades
Kuna allakirjutanu poomist pealt ei näinud, ei oska siinkohal mängujuhile kaasa kiita ega vastu vaielda. Küll aga nägin oma silmaga seda, kuidas talupojad hommikupoolikul “lossirahva hüvanguks sunnitööd” tegid. Mis tegelikkuses tähendas seda, et XIV sajandi talurahvaks rõivastunud rollimängijad istutasid ? kusjuures täitsa heal meelel ? koos Jõgevamaa Metsaseltsi ja paljude teiste seltside esindajatega täis Kaarepere metsakatsejaama vastas asuva lagedaks raiutud metsatüki ning lõid kaasa kevadistel koristustalgutel Kassinurme mägedes.
“See möödunud aastal lageraie alla läinud metsatükk kuulub, nagu Kassinurme mäedki, Saaremaa talule,” ütles Eesti ja Jõgevamaa Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet. “Tänutäheks selle eest, et talu perenaine Eve Riga metsaseltsil mägedes üsna omatahtsi toimetada laseb, otsustasime omalt poolt talle metsa taastamisel appi tulla.”
Enam kui kolm tuhat jüripäeval mulda saanud kuuseistikut pärinesid Pikknurme metskonna taimlast. 140 Marana puukoolist toodud kaseistikut pandi samasse maha nii, et neist moodustus tee äärde nn seltside allee: tähistab ju Eesti seltsiliikumine tänavu just 140. aastapäeva.
Puid istutati ka metsakatsejaamas: mullu novembris meie hulgas lahkunud teeneka metsamehe ja metsanduspedagoogi Jaak Vaasi omaksed ja sõbrad istutasid tema kodu juurde tema mälestuspuiestiku.
Koristustalgutel mägedes lõid seekord teiste hulgas kaasa ka motoklubi Jõgeva MC liikmed: tänavuse rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff avalik motoshow on plaanis nimelt pidada sealsamas Kassinurme mägedes. Möödunud aastal rajatud linnusefragmendi juurde paigaldati jüripäeval aga infotahvel, millelt huvimatkaja võib lugeda, et tegemist on muistse linnuse rekonstruktsiooniga, ning näha, millised võisid välja näha Kassinurme linnuse otsavalli ehitised 1000. aastal pärast Kristust. Tahvlil olev info pärineb Kassinurme linnust uurinud arheoloog Ain Lavilt, kes ise ka tahvli paigaldamise juures viibis.
RIINA MÄGI
