Käsitöölaadal domineerisid villasest materjalist esemed

Põltsamaa kultuurikeskuses teoks saanud üheksateistkümnendal käsitöölaadal kaubeldi tavapäraste käsitööesemete ning toiduainetega, ei puudunud ka isetegevus. Ostjate lemmikuteks olid soojad villased asjad.


Laadal oma mett müünud Põltsamaa Mesindusseltsi liige Jaan Langebraun lausus keskpäeva paiku, et temal on müük hästi edenenud. Ta on juba kogemustega Põltsamaa käsitöölaadal kaupleja ning vähemalt kohalikud inimesed teavad ja tunnevad teda hästi.

Erineva maitse ja kasutusotstarbega mahemesi

Langebraun on esimene Jõgevamaal ametlikult tunnustatud mahemesinik. Mahemesinikuks olemine tähendab seda, et mesilastarude ümber ei tohi kolme kilomeetri raadiuses põldusid olla. Langebraun tõdes, et siinses intensiivse põllumajandusliku tootmise piirkonnas ei ole sellise nõude täitmine lihtne. Seetõttu on ta viinud oma mesilaspered korjele enamjaolt Viljandimaale, kus kõige kaugemad tarud paiknevad tema elukohast Põltsamaal lausa 30 kilomeetri kaugusel. Viljandimaal asuv Parika raba on selleks pelgupaigaks, kus läheduses põldusid ei ole.

Jaan Langebraun pakkus laadal erineva maitse ja kasutusotstarbega mett. Näiteks saunamett, mis mesiniku sõnul muudab naha meega määrimisel mõnusalt pehmeks ja siidiseks. Taruvaik aitab hästi põletikku ravida, suiraga mesi on hea järelraviks ja annab energiat peale pikaajalist haigust. Lisaks muidugi tavaline toidumesi, mis on kogutud peamiselt rabas kasvavatelt taimedelt. Mesiniku sõnul moodustab mesilaste kasulikkus meetootjatena ainult ühe osa nende kasulikkusest loodusele.

Pakutav kaup on järjest huvitavamaks muutunud

Türi Käsitöötuba esindanud Reet Meimre lausus, et aitab käsitöötoa omanikul Imbi Karul kaasa võetud kaupa müüa. Türi käsitöötoa toodete seas oli taimedega värvitud, koera- ja jänesevillased ja vilditud esemeid. Reet Meimre on Põltsamaa käsitöölaadal juba kümmekonnal aastal kohal olnud ja talle see laat väga meeldib. Türi käsitööhuviline naine tõdes, et Põltsamaa käsitöölaadal pakutav kaup on järjest mitmekesisemaks ja huvitavamaks muutunud ning rahvastki tundub iga laadaga järjest rohkem olevat. Müük on seejuures pigem veidi tagasi läinud, sest konkurente tuleb aina juurde. Kui veel mõni aasta tagasi sai koeravillaseid käsitöötooteid ainult Türi Käsitöötoa meistritelt osta, siis nüüd on neid ka teistel pakkuda. Uue tootena pakuvad nad nüüd käsitsi kedratud lõngast valmistatud esemeid. Reet Meimre ütles, et ehkki käsitööliste seas valitseb tihe konkurents, on käsitöö tegemine siiski selline hobi, mis natuke ka sisse toob ja millele peale ei tule maksta. Keskpäeval Reet Meimrega juttu puhudes arvas ta, et küllap siiski veel ostjaid tuleb ja nad oma kaupa müüa saavad.

Saare- ja kadakapuust pannilabidad meelitasid ostma

Erik Talu Kohilast pakkus laadalistele Saaremaal valmistatud puidust köögitarvikuid. Saaremaalt kaasa võetud kaubaga on Kesk-Eestisse pikk teekond ja seetõttu ühildas Erik Talu selle sõidu sugulaste külastamisega Põltsamaa kandis. Täpsemalt pakkus Erik Talu saare- ja kadakapuust pannilabidaid. Mees kinnitas, et on senise müügiga rahul, sest puidutooteid käsitöölaadal just kuigi palju ei olnud. Päev varem oli ta Viljandis samasugusel laadal osalenud ja ka seal läks tal hästi.

Erik Talu pannilabidad tema on enda disainitud, kuid nende valmistajaks on Saaremaa mees Peep Palmiste. Erik peab puidust tarbeasjade disainimist rohkem hobiks ja on rõõmus, et selle eest ka tasu saab. Pühapäeval, 11. detsembril oli teda jälle laadapäev ees ootamas. Erik Talu lausus, et jõulueelsel ajal tuleb müüa niipalju kui võimalik, sest jõulupühadel, aastavahetusel ja uue aasta alguses on aega puhata.

Parimaks kauplejaks Põltsamaa käsitöötegija

Põltsamaal tikkimisega tuntust kogunud Eire Kulbin lausus, et temal on laadalistele pakkuda tikandiga džempreid, pluuse, vöösid, poekotte jm. Samuti oli kohapeal võimalik tikandiga tooteid tellida. Käsitöötegija sõnul tema sortiment järjest laieneb.

Eire Kulbinit abistas müümisel tema tütar Savelin Uusküla. Eire tõdes, et ühelt poolt on tal müük päris hästi läinud, aga veelgi tähtsam on tema jaoks laadal kohal olles ennast käsitöötegijana reklaamida. Laadal lisandub niisuguseid tellimusi, mida muidu ei tehtaks. Ta on kutsutud Puurmanis toimuvale käsitöölaadale, suurematele laatadele ta tänavu enam minna ei plaani, sest täitmist vajavaid tellimusi on piisavalt ootamas.

Eire Kulbin tunnistati möödunud laupäeval Põltsamaa kultuurikeskuses käsitöölaada parimaks kauplejaks. Parim kaupleja selgitati välja laadakülastajate seas läbiviidud küsitluse põhjal. Parima kaupleja tiitlit ei ole kohalik inimene enne tänavust laata kaua saanud. Eire Kulbini sõnul oli see tema jaoks suur ja ootamatu üllatus. Ta osales ettevõtjana käsitöölaadal alles teist aastat järjest, kuid talle meeldis. Tiitliga kaasnes ka auhind ‒ pudel Põltsamaa veini ja puidust sõlg. Lisaks saab parim kaupleja tuleval aastal toimuval käsitöölaadal kauplemiskoha tasuta.

Keraamika, mis sobib talumajapidamisse

Hobikeraamik Marika Paas Tartust pakkus igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tarbekeraamikat ‒ vaagnaid, kruuse, võitoose, kausikesi, kannusid jm. Jutuajamise käigus selgus, et ennast hobikeraamikuks nimetanud Marika Paasi jaoks on keraamika siiski põhitegevus, ta tegeleb keraamikaga alles viiendat aastat. Marika Paas otsib aeg-ajalt uusi võimalusi, sest tema enda sõnul tal käed sügelevad ja tegevuseta olla ei suuda.

Suvel tegi Marika ühele Saaremaa prouale terve majatäie toidunõusid. Tema keraamika sobibki eelkõige talumajapidamisse. Marika käis kogu suve vältel erinevatel laatadel oma kaupa müümas ja arvab, et tema jaoks ei olegi jõulud väga eriline aeg. Samas teab ta seda, et jõulude eel kulutatakse tavapärasest rohkem raha. Marika Paas tunnistas, et on isegi tüüpiline jõulukingituste ostja, kes jätab selle ikka suhteliselt viimasele minutile. Laadapäeva osas oli ta optimistlik ja arvas, et küllap saab veel piisavalt enda tooteid müüa. Juba esmaspäevast alates võib neid leida Tartus Lõunakeskusest.

Talvel lähevad kaubaks halupuude hoidjad

Viljandi meistrimees Hillar Truuvelt osales Põltsamaa käsitöölaadal esimest korda. Mehe sõnul on metallitööga tegelemine tema hobiks, mis on suures osas välja kasvanud naispere soovidest ‒ keegi neist on tahtnud saada lillealust või -ampli hoidjat või veel midagi muud. Omal ajal töötas ta ühes õmblusvabrikus transporttöölisena. Juba siis telliti temalt küünlajalgu, ahjuroope või midagi muud taolist.

Hillar Truuvelti sõnul ei viitsi peale tema keegi selliseid asju metallist teha.

Laadakogemust on tal nelja aasta jagu. Eriti lihtne metalltooteid laadal müüa ei ole. Kui näiteks lillealus maksab 50 eurot, siis tavaline laadakülastaja pole enamasti niisuguseks väljaminekuks valmis. Nüüd, talvisel ajal, lähevad paremini kaubaks halupuude hoidjad. Meistrimehe kinnitusel pakub ta metallesemete hindasid arvestades oma toodangut väga odavalt. Kuigi enne Põltsamaa käsitöölaadale tulekut ta kusagil kauplemas ei käinud ega plaani selle aasta sees ka rohkem kuhugi minna, tõdes metallitöömeister, et laadad on mõnusad suhtlemise kohad.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus