Teisipäeval Kasepää rahvamajas toimunud Peipsi järve kutseliste kalurite nõupidamisel ning kohtumisel kalandusvaldkonnaga tegelevate riigiametnikega arutati ettevalmistusi 2.- 6 juunini Pihkvas toimuvateks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise komisjoni järjekordseks läbirääkimistevooruks kalapüügi korraldamisest Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel.
Nõupidamise sissejuhatuseks andis Eesti Mereinstituudi teadur Väino Vaino ülevaate viimaste kuude kalapüügist. Tema sõnul on tänavuse aasta eripäraks see, et särge ja ahvenat sai küllalt vara püüdma hakata. Vaino märkis, et teadlaste seisukohast poleks suvel vaja mõrrapüügile kitsendusi teha ja koha alammõõduks jääb 35 sentimeetrit.
Üheks probleemiks koha alammõõt
Eesti delegatsiooni juht kalandusläbirääkimistel, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles, et ettepanekuid, millega Eesti läbirääkimistel esineb, pole tavaks enne kohtumise algust üksikasjaliselt tutvustada. Probleemid, mis tulevad arutlusele, on aga põhimõtteliselt teada. Peipsi järves on tugev kohapõlvkond, kes kasvab järjest, kuid pole samas ikka jõudnud kalapüügieeskirjade kohaselt õigesse mõõtu. Nii tuleb tagada, et sugukala jätkuks ka edaspidi, kuid ühtlasi kindlustada kutselistele kaluritele võimalused igapäevatööks.
Soome märkis, et peagi algavatel läbirääkimistel kasutatakse esmakordselt töökeelena nii eesti kui vene keelt ja kohtumisel on ametis tõlgid.
Juriidilised nipid
Peipsi järve kutselisi kalureid esindavad läbirääkimistel Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
“Läbirääkimistel peaks Eesti delegatsiooni prioriteet olema kohalike kutseliste kalurite huvide kaitsmine. Arvestama peaks ka reaalsusega, sest mitmed Venemaa kalandusettevõtjad leiavad paremini juriidilisi nõkse, kuidas püüda ka siis, kui püük keelatud on. Venemaal ei tunta mõistet “kutseline kalur”. Kui mutniku, põhjanooda ja võrguga püüdmine keelatud on, kasutatakse teisi püügivahendeid. Kui Eesti kutselised kalurid püüda ei tohi, on meil keelatud püüda kõigi püügivahenditega,” rääkis Priit Saksing.
“Minu arvates tuleks püügivahendite kasutusperioodi kindlaksmääramisel arvestada sedagi, et kalakaitseinspektorid saavad kõige paremini kontrollida just mutnikuga püüki. Pealegi puhastab mutnik Peipsi järve seda reostavatest odavatest ja ebakvaliteetsetest võrkudest, mida kalurid hiina võrkudeks kutsuvad,” lisas ta.
Urmas Pirgi sõnul on oluline ka see, et nii Eesti kui Venemaa piirivalvurid ja kalakaitseinspektorid teeksid tõhusamat koostööd ebaseadusliku kalapüügi tõkestamisel mõlemas riigis.
Kasepääl toimunud nõupidamisel arutati ka kalanduspiirkonna arengu temaatikat, mille uue ja mitmekesisema väljundi leidmiseks moodustatakse mai lõpus Mustvees uus mittetulundusühing. Samuti jätkavad tegutsemist Peipsi Kalurite Ühing ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit.
JAAN LUKAS
