Eile lõkkele löönud teema Põltsamaa roosiaia maaküsimuses ei olnud kahjuks aprillinali. Kuigi võinuks olla, kui mõelda sellega kaasnevale ja viimastele arengutele. Justkui üleöö kaela sadanud Maa-ameti kiri nõuab Põltsamaa roosiaialt maa vabastamist 30. aprilliks. Konkreetselt on tegemist 1400 ruutmeetrise maatükiga, mille omanik on riik ja mida roosiaed on nii-öelda omavoliliselt kasutanud.
Viis aastat tagasi andis riik roosiaeda pidavale OÜ-le Eesti Roos sellel maatükil tegutsemiseks ajapikendust, sõlmides riigimaa kasutuse lepingu, mille tähtaeg lõppes tänavu 9. veebruaril. Nüüd tõdeb keskkonnaministeeriumi esindaja, et vahepealse viie aasta jooksul pole omavalitsus ehk Põltsamaa vald avaldanud soovi seda maad enda omandisse saada.
Riik, kes olevat niigi roosiaiale erandlikult vastu tulnud, soovib nüüd seadusetuse lõpetada ja korraldada maatükile oksjoni. Lahkelt lubatakse ka senisel maahaldajal – roosiaaial – oksjonil osaleda. Ka see ei ole nali. Nagu sageli sellistel puhkudel, on tõsine probleem tõusnud päevakorda ootamatult. Kas osapooltele ka eelhoiatusi anti, pole teada.
Nii on Põltsamaa üks suurimaid vaatamisväärsusi roosiaed sattunud nüüd tõsisesse hädaohtu, et maa tuleb vabastada ja kogu ilu minema pühkida. Kas suudetakse leida ka mõni teine lahendus, nagu roosiaia pidajad usuvad, peab näitama lähiaeg. Ühte peaks see olukord aga õpetama küll: kõik lubadused ja suusõnalised lepingud tuleb alati osapoolte vahel paberile panna, siis jäävad ootamatud üllatused ära.
