Erich Reinumägi, pensionil ehitaja:
Linnas ei tohiks küll prahti põletada, siin elumajad nii lähestikku, et suitsuving tungib tuppagi. Ega see kuiva risu põletamine äärelinnas polegi ehk suur kuritegu, hullemad õhu reostajad on autod, eriti need, mille mootor jäetakse ka parkimisplatsil tööle. Rohelust jääb järjest vähemaks, ega need pügatud ja äbarikud tänavaäärsed puud ei jõuagi kuigi palju õhku puhastada. Asutustes, toitlustusettevõtetes ja trepikodades on suitsetamine juba keelatud, samuti tuleks keelata suitsetamine linnatänavatel. Selline tossutamine on ebaviisakas ja teiste inimestega mittearvestamine. Kui keegi laseb mulle näkku pahvaka suitsu, pean ma hinge kinni hoidma.
Tiia Vare, riigiametnik:
Linnade ja valdade heakorraeeskirjade ja määrusega “Tuletööde ohutusnõuded” on prahi põletamine juba praegugi piiratud. Kui on eramaja, siis mulle meeldiks küll, kui võiks ka natuke prahti põletada, aga siis tuleb vaadata tuule suunda ja sedagi, kui naabritel pesu kuivab, siis tossu ei tehta. Meie perel läheb enamik leheprahti kompostiks, suuremad oksad hakime ja põletame kaminas. Kuigi palju väiksemat prahti tuleb ka põletada, selle jaoks on meil spetsiaalne korstnaga tünn.
Enn Reimets, metallitöötleja:
Linnas on prahi põletamine natuke kurjast, maal on prahti aga alati põletatud ja põletatakse edaspidigi. Kõiksugu keemilist sodi ei sobi sealgi põletada ning tuleb vaadata, et tuli hoonete külge või metsa ei läheks. Enamik lehe- ja muud prahti künnan ma sügisel maasse või panen kompostihunnikusse. Puulehtede põletamist ei tohiks lubada ei linnas ega maal. Miks tossutada, kui lehed kõdunevad väetiseks ning sõnnikut pole vaja ostagi. Eelistan puhtamat keskkonda: kolisin elama maale — eemale linnakärast, mürast, tolmust ja tossust.
Raimo Kägo, pensionär:
Linnades on pisikesed aialapid ja paljuke siin ikka prahti koguneb. Mõistlik oleks see komposteerida, aga kui lehesodi ja oksarisu ilusti ära kuivatada, ei aja see põledes kuigi palju tossu. Suuremate koristustalgute ajal pannakse ju praht kottidesse ja veetakse ära. Linnades võiks lubada lehti ja oksi põletada kuni 1. maini ja sedagi mõistlikkus koguses. Kulu põletamise aega ei peaks mitte üksnes piirama, vaid see tuleks täitsa ära keelata.
Karl Kruus, autojuht:
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify; mso-pagination: none”>Rämpsu põletamist tuleks piirata või hoopis ära keelata — linn peab saama tossuvabaks. Võrreldes varasemate aastatega ongi lehtede ja muu prahi põletamine jäänud Jõgeval palju vähemaks. Oma osa selles on jäätmete sorteerimise nõudel ja inimeste teadlikkuse suurenemisel. Prügi pannakse konteinerisse või kotti ja viiakse minema. See muidugi maksab, kuid ilma ei saa siin ilmas midagi.Küsitles ARDI KIVIMETS
