Kelli Põldkivi, Jõgeva Gümnaasium:
?Uus koolikott sai alles eelmisel sügisel ostetud, see peab veel aasta või kauemgi vastu. Pastakad ja pliiatsid on valmis, töövihikud saab koolist, nii et mõni kaustik ja päevik, see on põhiline, jääbki veel osta. Kooliasju valime koos noorema vennaga, ostame mida tahame ja mida vaja, ema-isa on pigem rahakoti pärast kaasas. Riideid läheme ostma Tartu, sest seal on suurem valik. Suvevaheaeg jäi küll lühikeseks, aga kui püüad ja oskad õppida, siis pole koolikott ja kooliskäimine kuigi raske. Pinginaaber on mul teada, tahame istuda uksepoolse rea tagumisse pinki.?
Kristo Hannula, Jõgeva Ühisgümnaasium:
?Küllap jõuab ? ega koolikaubad otsa saa. Juba esimesest klassist alates oleme hakanud kooliasju vaatama alles augusti lõpus ja alati on kott õigeks ajaks valmis saanud. Nipet-näpet on juba ostetud, aga paremat ja moodsamat koolikotti tahaks küll. Vana pidas isegi hästi, koguni kolm aastat vastu. Suvega on riided natuke väikeseks jäänud, nii et tuleb uusi osta. Minul läks see suvi korda: tegin tööd ja teenisin natuke taskuraha, Lõuna-Eestis sai ka käidud. Koolikott läheb iga aastaga raskemaks, ega veel tahakski, aga varsti peab kooli minema.?
Külli Vunk, Pala Põhikool:
?Uus koolikott on olemas. Sain selle auhinnaks noorteühenduse 4H suvelaagri spordivõistlustel. Mu vana koolikott oleks ka veel kõlvanud, aga vahelduseks oligi uut ja moodsamat vaja. Läks hästi, sai selle arvel raha kokku hoitud. Kooliasjad ostan põhiliselt Tartust. Koolilaatadel on suurem valik ja hinnad tunduvad ka odavamad olevat. Suvel on olnud nii palju tegevust, et kooliasjade peale mõtlemiseks polegi suurt aega jäänud. Iga õppeaine jaoks on vaja midagi osta. Spordiriided ja -jalatsid on minu jaoks ühed tähtsamad asjad, sest tegelen spordiga.?
Kai-Liis Kivi, Põltsamaa Ühisgümnaasium:
?Esimeses klassis küll pabistasid ja koolikott oli juba ammu valmis, nüüd enam väga ei kiirusta ja tahaks, et suvi kestaks kauem. Ilmad olid minu jaoks ilusad – sai päikest ja vihma, päevitada ja ujuda. Nüüd vaatan kaubamajadest omale moodsat väikest seljakotti, uusi riideid tahan ka – et septembrikuus oleks kõik uus. Meie klassi tuleb mitu uut õpilast ja ka pinginaaber on mul uus. Tahan osta veel mõne paksema kaustiku eesti keele, matemaatika ja ajaloo jaoks. Koolikotti on küllaltki raske tassida, sest õpikud on suured ja rasked.?
Heldi Rihma, vanaema:
?Mul ka väike paanika, et lastelastel saaksid koolikotid õigeks ajaks valmis. Otsi seda, otsi teist – terve nädala oleme poodisid mööda käinud. Odavust ja praktilisust peab vaatama, no ja ega kõige viletsamat saa ka lastele osta. Nõudmised on suuremaks läinud. Kui minu lapsed kooli läksid, siis sihukest muret küll ei olnud, et nii hirmsasti peab otsima ja nii palju peab raha kotis olema. Vanasti oli paari sorti portfelle ja ranitsaid ning kindel koolivorm, mulle see päris meeldis. Nüüd lastele enam iga asi ei sobi, tahavad kobedamat kui sõbral.?
Martin Kiho, Hugo Treffneri gümnaasium:
?Poolenisti. Vihikud ja osa kaustikuid on ostetud, uued riided samuti. Peale kooliaasta lõppu hakkasin mõtlema juba uuele. Ega 1. September jää tulemata, aga kui varakult hakkad valmistuma, siis saad soodushindu jälgida ja mõne hea asja väga odavalt kätte. Suure ja uhke koolikoti ostsin alles eelmisel sügisel ja arvan, et see peab minu gümnaaja vastu. Parem ja odavam tulebki osta üks kord, aga siis juba kallim ja kvaliteetsem kaup. Lõpetasin tänavu põhikooli, nüüd ootab mind uus kool ja uued sõbrad. Ongi huvitav, saan uusi kogemusi.?
ARDI KIVIMETS
