Toimkonna töö on keeruline, sest iga objekt on kordumatu, kaunis ning omanäoline.
Igal aastal tekib ülevaatuse käigus küsimus, mis on ikkagi hindamisel prioriteet.
Ühiskond on jaotunud klassidesse. Ka meie küllalt vaeses maakonnas on mitmeid aedu, mis on rajatud kutselise aiaarhitekti plaani järgi haljastusfirma poolt. Tulemus oleneb sel juhul firma töö kvaliteedist. Seda enam on kahju, kui firma ei ole teinud tööd professionaalsel tasemel.
Praegune töövõimeline põlvkond on pärit ajast, kus kodu algas korteriuksest. Maja ümbrused olid ?meie? ja haljasalade eest pidi hoolt kandma ?riik?. Sellel ajal kasvanud põlvkonnal puudub haljastuslik ja aiakujunduslik haritus. Firma on küsinud palju raha ja pere arvab, et selle eest on tal õigus saada kvaliteetne aed. Mõnelgi juhul on aga tulemus kesine.
Siin ongi soovituseks: pere võiks konsulteerida aiaplaani kooskõlastamisel mõne tuttava haljastaja, aedniku või aiakujundajaga, kelle mõtted ja soovitused edastada aiaarhitektile-kujundusplaani autorile.
Väärtustame ümbritsevat loodust
Paljudel juhtudel on pere ise teinud palju tööd oma kodu kaunistamisel. Ostetud on mitmekesine taimmaterjal ning kõikvõimalikke müügivõrgus pakutavaid taimede väikevorme. Aiakujunduses on sageli seatud prioriteediks kivimüürid, -katted, piirded jm. Rohkesti kasutatakse kujunduselemendina kõikvõimalikke plastanumaid üheaastaste lilledega.
Ajalooliselt on eestlaste aiad väärtustanud ümbritsevat loodust ja sidunud selle oskuslikult oma koduaiaga. Niinimetatud ?kivikõrb? on aga enamikel juhtudel täiesti kunstlik motiiv kaunis looduses.
Küll võib selline aed olla loomulik asulas või linnas, kus ehe loodus juba varem ruumikujunduses minetatud. Paljudel juhtudel on unustatud tõsiasi, et kasutada tuleb antud piirkonna looduslikku kivi. Paekivi kasutamisega meie maakonna lõuna- ja idaosas tuleb olla ettevaatlik ja igal konkreetsel juhul see väga põhjalikult läbi mõelda. Väikses ruumis paljude kauniste kujundusmotiivide või -elementide kasutamine ei anna head tulemust.
Palju on aga südamega kujundatud ja traditsioonilist elulaadi järgivaid aedu, kus on kaunis iluaed, väike peenramaa ja puuviljaaed, puhkenurkki kujundatud lihtsate käepäraste materjalidega. Igal istutatud taimel on enamasti oma lugu. Just need kodud ja pered kujundavad tänase Eesti küla näo.
Seekordsel ülevaatusel jäid niisuguste aedadena meelde perekond Orava aed Tabivere vallas, perekond Kampuse aed Põltsamaa vallas, perekond Veski aed Pajusi vallas jt.
Kodukaunistamise tase on tõusnud
Ometi hakkab paljudel juhtudel silma just haljastusliku harituse puudus. Eiratud on ruumikujunduse põhimõtteid, kasutatud külmaõrnu või antud looduskeskkonnas võõraid liike. Taimi on istutatud valedesse ökoloogilistesse tingimustesse, üle on võetud mitmeid Lääne-Euroopas kasutatavaid aiakujunduselemente, mis meie oludes ei ole otstarbekad jne.
Vallavolikogude heakorrakomisjonid koostöös külaseltside jt kodanikeühendustega võiksid konkursside korraldamise kõrval tegelda ka kodukaunistamise alaste õppepäevade korraldamisega. Kindlasti paraneks seeläbi maakonna külapilt oluliselt.
Olulised maastikuhoolduslikud tööd
Traditsioonilise põllumajanduspiirkonnana otsime uusi võimalusi ja vaatame säravsilmselt turismi kui majandusharu arendamisele. Hooldatud loodusmaastik koos korrastatud küladega on turismi arendamise oluline tingimus. Vajalik on turismiobjektide korrastatus ning heade haljastustraditsioonide järgimine.
Ülevaatusele oli esitatud Palamuse vallavalitsuse maastikuhoolduslikud ja puhkemajanduslikud tööd Vooremaa maastikukaitsealal ning Wahlide perekonna kabeli taastamine ja korrastamine. Seekord tunnustati Aili Soolepa ning tema abiliste tööd ajaloolise ja kultuuriloolise objekti taastamisel ning korrastamisel. Kabel on saanud paljude turismigruppide peatuspaigaks.
Presidendile tunnustamiseks esitati omavalitsustest Põltsamaa linn. Linnas väärtustatakse aedlinna traditsioonilist haljastust, mida on oskuslikult täiendatud tänapäevaste kujunduselementidega. Aastaid viiakse läbi linnasiseseid heakorrakonkursse, viimastel aastatel on seda tehtud koos Jõgeva linnaga. Korraldatud on mitmeid kampaaniaid ja üritusi, propageerimaks puhast ning korrastatud elukeskkonda, ilmunud on sellealaseid trükiseid jne. See on tunnustus linnaaednik Inge Angerja paljude aastate sihikindlale tööle.
Põltsamaa linn on maakonnas üks jõukamaid omavalitsusi ja tal on võimalus teha olulisi kulutusi elukeskkonna parandamiseks. Tunnustamist väärivad ka suhteliselt tagasihoidlike võimalustega omavalitsused, kes on teinud palju tööd küla ja maastiku ilme parandamisel.
Märkimist väärivad Palamuse vallavalitsuse maastikuhoolduslikud tööd Vooremaal, Kasepää vallavalitsuse tööd avaliku puhkekoha kujundamisel Peipsi kaldale, Saare vallavalitsuse tööd Voore asula heakorrastamisel ning maastikuhoolduslikud tööd Saarjärve külas, Jõgevamaa Metsaseltsi tööd Kassinurme linnamäe ja selle ümbruse korrastamisel, Jõgeva vallavalitsuse tööd Kuremaa järve äärse puhkeala ning Laiuse lossivaremete korrastamisel jne.
Toimetuselt: Vooremaa kavatseb lähiajal läbi käia kõik maakonna kodukaunistamise konkursil tunnustuse pälvinud kodud ja avalikud objektid ning nendest ka pikemalt kirjutada.
ENE ILVES,
Kodukaunistamise maakondliku toimkonna liige
